Millal ei ole tüdrukud glamuursed?

pretty girls

Mina ei tea, kuidas teiega on, aga tõenäoliselt soovib peaaegu iga tüdruk olla ilus. Ta soovib olla kenasti riides, hoolitsetud, naiselik, glamuurne, kaunis ja mida iganes veel… Aga mõtleme nüüd. Täna oli koolis pikk pikk päev. Kõik kaheksa tundi.

Esimene tund – matemaatika – andis sulle aimu, et kui sa kohe tõsiselt midagi ette ei võta kukud sa mata eksami nii puhtalt läbi, et läbi ajaloo pole ühtegi sellist juhtumit veel olnud. Muidugi… Sa tead päris palju ja mäletad kusagilt detaile mis teistele meelde ei tule, aga nendest detailidest ei ole sul mitte muhvigi kasu kui sa üldist ülesannet lahendada ei oska.

Teine tund – inglise keel – ütles sulle, et sul on tegemata mingi report mingil paberil millest sul pole õrna aimugi. Ainet selleks võid saada kusagilt Maarja kirjast, aga sellest oleks kasu siis kui sa teaksid mis Maarja kirjast jutt käib. Veel saad sa teada, et kohe on inglise keeles proovieksam. See hirmutab sind.

Kolmas tund – ajalugu – on sul vaba tund kuna õpetaja võtab tundi ainult eksamitegijaid, ja jumal tänatud, sa ei tee ajalugu, siis veedad sa selle tunni raamatukogus toksides läpakasse oma kunstiajaloo eksami ja uurimustöö informatsiooni. Selle tähtajaga oled sa ropult hilinenud. Ajaloos iseenesest on sul tegemata kolm tööd. Ja nüüd on sul täpselt 11-12 tööpäeva, et need ja veel mõned ühiskonna tööd ära teha. Sa ei saa päris hästi aru kuidas saab sul nii palju asju tegemata olla… See on müstika.

Neljas tund – füüsika – tabab sind lagipähe informatsiooniga, et neljapäeval on töö mingite töölehtede peale, mis adresserivad ennast numbritega 1,2,3,4,5,6 ja 6A või midagi sellist. Lehti sul ei ole… Õpetajalt saad sa viimased kaks nendest aga sellest oleks kasu siis, kui sa füüsikast natukene aru saaksid. Kõik klassis kirjutavad teiste pealt vihikuid ümber. Sul ei ole õrna aimugi mida või miks nad kirjutavad. Kusagilt kuuled, et tegelikult korjati vihikud vahepeal ära. Sa ei tea, kus sinu vihik on.

Viies tund – muusika ajalugu – annab sulle võimaluse korrigeerida sinu teatud puudumisi, kui sul neid on. Sa saad teada, et Karl kui klassivanem on järgmisel tunnil toimuva seminari kava internetti üles pannud. Sa ei tea kus see on aga kavatsed kindlasti välja uurida. Ülejäänud tunni saad sa taaskord tegeleda kunstiajaloo uurimustööga. Jumal tänatud.

Kuuendas tunnis – bioloogias – on kontrolltöö. Terve klass spikerdab kõik maha. Õpetaja ise on haige aga kuna kõik juba enne teadsid vastuseid, siis saab sellest teie klassi kõige vaiksemini ja ilusamini tehtud töö terves kooli ajaloos üldse. Seda sellepärast, et igal inimesel klassist tuleb muretseda ainult selle pärast, et ta kõik asjad võimalikult loomulikult saaks maha kirjutada. Töö toimub klassi peale ühes reas. See paneb sind naerma.

Seitsmes ja kaheksas tund on mõlemad  kehalised. Juba terve päeva oled sa valmistunud selleks, et sul tuleb joosta Cooperi testi mida on kokku 12 minutit… Et saada nelja pead sa jooksma selle ajaga 8 ringi, et saada viite peaaegu 9 ringi. Peale seitsmendat ringi ei jaksa sa enam mitte midagi. Tekib selline tunne, et kui sa kohe seisma ei jää siis viiakse sind sealt kiirabiga minema. Enne kaheksandat ringi ütleb õpetaja, et kui sa kiiresti teed saad veel nelja. Sa jooksed selle ära. Kõik kohad valutavad. Halb on. Sa saad nelja kätte, aga veel on vaja minna sisse kehalisi katseid tegema, mis koosnevad hoota kaugusest, 30 sekundi jooksul tehtud kõhulihastest ja klotsijooksust. Sa ei jaksa minna. Lisaks oled sa nagu turtels, aeglane! Aga sa lähed ja teed need katsed ikkagi ära. Sa saad kõhulihaste eest viie ja klotsijooksu eest nelja jne. Kokku saad lõpuks kolme asja pealt ikka nelja.

Sa ei vaheta riideid, sest koolis ei ole  nii või naa dušširuume. Sa võtad lihtsalt oma kodinad ning kõnnid koolimaja uksest välja. Sa oled liiga aeglane, vihma sajab ja buss tuleb. Sa võtad kokku enda viimased jõuraasud ja jooksed põhimõtteliselt koolimaja uksest bussipeatusesse, sest sa tead, et kui sa sellest bussist maha jääd, siis hakkad sa nutma ja ootad 25 minutit vihma käes järgmist bussi. Äärepealt magad maha oma peatuse, sest sa ei jaksa mõelda enam. Aga lõpuks lähed välja ja hakkad vaikselt astuma. Iga hommik kõnnid sa sama vahemaad 3-max5 minutit. Praegu kõnnid sa koju sama maad 20 minutit. Üritad sisendada endale, et kuna vihma sajab pead sa kiiremini käima, kui sa ei taha haigeks jääda. Teed kaks kiiret sammu – jääb ära! Sa saad parem märjaks. Sa kõnnid nii aeglaselt, et kepiga vanem naisterahvas kõnnib sinust kiiremini. See ei ole enam naljakas.

Unistad mingist liikuvast masinast on nii tore. See ei peaks olema auto ja võiks olla kasvõi see jalgratas, millega turiste veetakse, aga millel on katus peal. Kui sul üks selline oleks, oleksid sa ammu kodus, sul oleks koeraga käidud, sa ei peaks tassima oma 8 kilo kaaluvaid kotte (kodus kaalusid sa need ära) ja sa saaksid kodus rahulikult olla.

“Mina ei tea, kuidas teiega on, aga tõenäoliselt soovib peaaegu iga tüdruk olla ilus. Ta soovib olla kenasti riides, hoolitsetud, naiselik, glamuurne, kaunis ja mida iganes veel…” Aga sellel hetkel on tal suva. Ja sul on suva.
Sellel hetkel oled sa märg ja loppis ja lodev ja aeglane… Sa oled räämas ja kaugeltki mitte kena või glamuurne. Sa oled vaimselt, füüsiliselt ja mis iganes religioosset moodi väsinud. Sa oled läbi põlenud.

Sa teed oma toimetused ära, roomad oma tuppa, viskas oma kotid nurka ja riided maha. Küsimusele “Kas tõesti on nii raske panna oma asjad ilusti ära?” võiksid sa praegu väga ropusti vastata. Sa kerid ruloo alla ja tunned, et maailm ei suru enam peale. Ja vot siis on hea ronida enda kolme sooja teki alla, otsustada kõnesid mitte vastu võtta ja lihtsalt magama jääda, sest see on kõige parem uni üldse.

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga