Lasteaiast klanni liikmeks

Teate… Paistab, et sellist tõelist tulihingelist olen-südamest-pühendunud-oma-klannile grupiliiget minust ikka ei saa. See tuleb vist sellest, et enamasti viskab mul selline tõsine grupisisene hierarhia lihtsalt kopa ette ja ma otsustan oma närve kulutada pigem millelegi muule, kui seda on pidev rollimäng ja positsioonivõitlus. Ei, asi pole selles nagu peaksin ma end teistest paremaks, oleksin üks omaettehoidev raamatukoi, kes veedab kõik vabad tunnid mõnes teaduslikus raamatus tuhnides, või vanatädi, kelle sõpruskonna moodustavad kümme halli kassi ja voodi all elav tarakan. Ei, vastupidi… Olen täiesti tavaline inimene, kes elab arvestatavat seltskonnaelu ning omab piisaval määral sõpru ja tuttavaid. Sellegipoolest, nagu juba öeldud, olen veendunud, et tulihingelist grupiliiget minust ikka ei saa.

Kuigi põnnimaailmas muidugi keegi sellest aru ei saa, tekivad grupid juba ka lasteaias. Seal jagunetakse eelduste kohaselt lihtsalt kaheks klanniks (poisid ja tüdrukud), mille etteotsa satuvad nö „kõige lahedamad ja vanemad lapsed“ kes tänu vanusele teistest targemad on, oma teadmisi jagavad ning kellelt ülejäänud saavad keerulisi maailma asju õppida, nagu see, et kui hoida leiba kleiditaskus kolm päeva, läheb see kõvaks. Uskuge mind, ma tean. Liidri kohale võivad muidugi pretendeerida ka lapsed, kes toovad kodust kaasa kõige vingemaid mänguasju, keelatud emme ja issi nänni või muud pahna, kuid see on juba teine ja natukene keerulisem teema.
Kuidas sa põnnimaailmas liidri ära tunned? Väga lihtsalt. See on just see laps, kes võidab kaardimängus ka siis, kui tema kaardid on halvemad kui kõigil teistel, kes lõhub ära vaasi kuid suudab kaaslast veenda tegu omaks võtma, ning kui ta küsib kes soovib tema nukud kappi viia, näeb ta kätemerd, kelle hulgast tal on seejärel võimalik vääriline isik valida.

Nüüd kui tibud ise oma teguviisi päris täpselt ei mõista, siis kooliikka jõudes muutuvad asjad natukene ja võib juhtuda, et leiad end just järgnevalt kirjeldatud olukorra keskelt. Esimestes klassides võid sa küll kohata erinevaid mix’e kuid mida aeg edasi, seda rohkem kujunevad välja need juhid, kes seisavad oma vastasutatud gruppide eesotsa ja need kellest saavad lihtsalt liidrite ideede kummardajad, olgu selleks ideeks kasvõi väljaheidete söömine. (Ilma naljata – tõestisündinud lugu! Jumal tänatud, et asi rääkimisest kaugemale ei läinud.) Ikka selleks, et see tore grupikene koos püsiks.

See on see klann, kelle hulka sulandumine ei ole enam kergemate killast ning kes võivad järgida selliseid veidraid põhimõtteid nagu „meie kõikide nimi algab K tähega või moodustab mõne sõna“, „grupis saab olla ainult neli inimest“, „sa pead meie sõpruse välja teenima“ ning „oma lojaalsust tuleb pidevalt tõestada“.
Nüüd, kui grupisisese hierarhia edendamise põhimõte lubab aegade jooksul loobuda asjaolust, et kõikide nimi peab algama K tähega, moodustama sõna või, et grupp ei tohi kasvada suuremaks, kui neli inimest, siis sõpruse väljateenimine ja lojaalsuse tõestamine jäävad igavesti püsima.

Näiteks. Mida vähem olulisem isik sa grupis oled, seda rohkem peab sul olema indu end igale poole kohale vedada ning alati olemas olla. Kolmele/neljale järjestikkusele üritusele mitteilmumine näitab lojaalsuse puudumist ning on karistatav edaspidiste kutsete tühistamisega. Kui seejärel väljaheidetu ise ühendust ei võta ja klanniliikmete tähelepanu ei otsi, paigutatakse heidik lihtsalt kausta „unustatud ja ebamäärane“. Ja sealt on juba märksa raskem välja ronida.
Teiste liikmete gruppi toomine on lubatud ainult isikutel, kes on piisavalt mõjuvõimsad, et oma jõuväli ka kellelegi teisele nihutada ning seejärel on nende isikute enese asi oma lojaalsust klannile tõestada. Mida „ägedam“ (sarnasem nende endiga) sa oled, seda kiiremini sind vastu võetakse. Samuti on oluline riietumisoskus ja huvid, mis peaks võimalikult sarnanema liidri või liidrite omaga, et tulemust kiiremini saavutada. Ka komplimendioskus tuleb vanemas eas aina rohkem kasuks. Mida rohkem sa oma lojaalsust tõestad, seda rohkem klõpsitakse sinust üritustel pilte ja seda rohkem saad sa olla tähelepanu keskpunktis. Muidugi võib selline kindel struktuur ka aja jooksul natukene lõtvuda, kuid sellised teatud põhimõtted jäävad sellises grupis endiselt alles.

Just kõige selle pärast ei saa minust tõenäoliselt kunagi tulihingelist meie-oleme-kõige-ägedamad suhtumisega grupiliiget, sest selline hierarhiline struktuur tegelikult lihtsalt ei sobi minuga. Ja see ei tähenda sugugi seda, et ma oma sõprade seltskonda muidu ei naudiks vaid lihtsalt seda, et minu arust ei väljenda selline grupisisene struktuur just kõige toredamat sõprust kõigi liikmete jaoks. Eriti kuna vajadusel klatšitakse, reedetakse ning heidetakse välja igaüks, kes on midagi teistmoodi teinud või julgenud tugevamalt sellise jama kohta arvamust avaldada. Nii kurb kui see ka ei oleks. Mis ometi juhtuks, kui keegi teine mõistaks samuti olukorda ja sooviks, et kõik oleksid võrdsed?
Ja kui sa nüüd mõtled, et tegelikult ei ole asjad ju päris nii karmid ja tõsised, siis ilmselt oled sa üks nendest liidritest või juhtidest, kellele on rohkem lubatud, kui seda on teistele liikmetele selles grupis. Mõtle selle peale!

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga