You think I’m stupid?

Sattusin mõned ööd tagasi jälle televusserist nägema ühte reality sarja. Nimelt seda kus vanemad lasevad koju paigaldada kaamerad ja ise lasevad siis kodust jalga mõneks ajaks, et jälgida kuidas nende lapsed hakkama saavad ilma nendeta. No kena kena aga ikka häirivad mind nende sarjade juures mõned asjad.

Esiteks ei saa ma aru, kas vanemad siis ei karda, et nende lapsed (või keda iganes salaja jälgitakse) ütlevad või teevad midagi eriti piinlikku ning siis on see kõik lindil ja häbi oi kui suur. Teate ju küll seda legendi Ricky Martin’ist, kus viimane oli kusagil kapis peidus, et oma suurimat fänni sünnipäeva puhul üllatada. Vanemad panid peidetud kaamerad majja, et kõik ikka lindile saada. Selle asemel tuli aga tüdruk koju, määris ennast (intiimselt muidugi) mingi kreemiga kokku ja kutsus siis koera seda ära lakkuma. Halleluuuja…

whaaat

Ehk siis kuidas ei kardeta, et see keda jälgitakse räägib või teeb midagi eriti piinlikku? Näiteks otsustab perepoeg natukene pornot vaadata kui kedagi kodus pole. Või räägib tütar oma parimale sõbrannale varjatud kaamerate ees kuidas ta mingi öö vanematele valetas ja hiilis mingi poisi poole enda süütust kaotama… Thank you parents!

Sarjas edasi muidugi selgus, et lapsed olid kaameratest teadlikud ja arvasid, et keegi teeb nendest dokumentaalfilmi kus uuritakse noorte inimeste käitumismalle näiteks. Või midagi muud sarnast neile sisse söödeti igatahes. See toob mind teise punkti juurde…

Teiseks… Ma ei suuda uskuda, et ükski (ausalt, mitte ükski) noor oleks nii loll, et sellist asja usuks!
Elavad seal grupiti koos aastaid ja elu on lill. Korraga paigaldavad vanemad koju kaamerad (küll ainult nädalaks) ja siis täiesti juhuslikult tõmbavad täpselt samal ajal esimest korda elus kodust minema. Mõistlik! That doesn’t sound suspicious at all!

suspicious

Kui minu vanemad oleks kunagi nii peast soojaks läinud ja midagi säärast teinud, et koju kaamerad toovad ja väidavad, et ma dokumentaalis olen, siis mul ei oleks isegi mingit kahtlust millega tegu. Seda eriti kui nad ise samal ajal tüüpilisest hoopis erinevalt käituma hakkavad. Eesti mõistes see muidugi läbi ei läheks aga ma ei kujuta tõepoolest ette, et ka kusagil mujal keegi võiks olla nii loll, et mõtleb sellel hetkel “Jiiiiihhaaaaa… vanemad läinud = pidu!”
Mina näitaks neile siis pigem kuidas ma olen super hüper ideaalne laps ja loen kodus raamatut. Et nad võibolla järgmisel korral (ilma kaamerateta) ära minnes mind usaldaks ja vot siiiiiiis on pidu!

smile

Ja nagu see kõik nende noorte jaoks juba piisavalt kahtlane poleks. Et noh vanemad lasevad jalga täiesti ette teatamata, jätavad lihtsalt pika kirja ja manuaali (mille ettevalmistamine pidi aega võtma) kodutöödest. Siis igaks juhuks veel viivad nad kodust pea kogu toidu ära, et lastel ikka raskem oleks. Cause that’s what parents usually do!

Mitte, et loogilises mõttes vanemad teataks, et nad ära lähevad, loeks lihtsalt sõnad peale, kindlasti ütleks millal nad tagasi on ja ostaks igaks juhuks kapi pungil toitu täis, et lapsed nälga ei jääks. Ei? … Well okey then.

frustrated

Igatahes… Polnud mina varem seda saadet näinud ja muidugi nähes perekonda, kus ema muudkui peseb ja teeb iga hommik laste voodeid ning lõikab oma 17 aastase poja varbaküüsi, hõõrusin juba käsi kokku, et see läheb täitsa põnevaks. Kogu söögi ju viisid vanemad ka kappidest minema ja see manuaal kodutöödega mis on vaja ära teha… Nalja kui palju.

Mõned näited, mis oli nende kohustuslikus kodutööde listis:

* Käige poes (sest kappidest on meelega kogu toit ära viidud) – Daaah!

* Niitke muru – sest noh fuck why not! “Me oleme ainult 4 päeva ära, see ei kannata oodata, mis sellest, et te pole seda kunagi teinud” ja “Me loodame, et te kedagi ära ei tapa!”

* Tehke iga hommik oma voodid ära – sest emme ja issi ütlesid nii!

* Põrandat tuleb lapiga pesta kaks korda päevas! – Hädavajalik!

* Lisaks tolmuimejaga võtta põrandaid vähemalt korra päevas! – Absoluutselt tervet maja, ärge unustage!

* Jalutada koera ja viia ta koerte salongi mingi päev mingil kellaajal. – Selge!

* Kummalgi lapsel ei tohi olla korraga üle kolme sõbra külas. – Noh okei!

Ja mis oli siis tulemus:

Vanemad lasid jalga ja tütreke oli küll pahane, et toitu pole ja kutsus sõbranna külla aga poeg otsustas kohe kodutöödega pihta hakata… Selgus, et pole üldse lollid lapsed ja ilmselt arvasid milles teema seisneb. Lapp kätte ja läks. Poeg kasutas umbes lauseid nagu: “Kui on öeldud, et tuleb teha, siis tuleb teha.” Mõned päevad hiljem tegi tütreke kodus kenasti panni peal süüa ja ka pesu said nad pestud. Koera viisid salongi koos ja kokkuvõttes ainus viga mis nad suurest listist tegid oli see, et ühel õhtul käisid nad peol ja seetõttu viibis kodus enne peole minekut natukene liiga palju inimesi. Ei läbustanud keegi seda kodu (suitsu tehti ilusti väljas), koju tulid nad normaalsel ajal ja läksid kenasti magama ja vabal ajal rääkisid omavahel kui hea ema neil on, et ta kõike seda teeb veel. Korralikud lapsed ühesõnaga!

bored
Ema lihtsalt oli friik, kes käis ja lõikas nende küünekesi, sest ta tundis, et ta peab olema vajatud. Kui peol suudles pojakene mingit tumedapäist neiut, siis pistis naine üürgama, et temale sellised tibid ei meeldi ja vaadaku milline loll potisoeng sellel brünetil on ning üldse mingi kleenuke roigas pidi see olema. Naljakas oli seejuures see, et saatejuhil oli suhteliselt samasugune soeng selle neiuga! Ja kui siis saatejuhitädi küsis, et milline peaks poja neiu olema, siis ema praktiliselt kirjeldas ennast… “Kindlasti blond, kurvikas/lihtsalt suur, hästi hoolitsetud (ehk kunstküüned ja palju meiki)” jne jne. Kui saatejuht aga küsis, et kas mammi enda sarnane või, siis jäi too korraks mõttesse ja mainis, et loomulikult. Andke asu!

Mis see kokkuvõte on… Suhteliselt mõttetu saade! 😀

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga