Kuidas vanainimesed apteegis käivad…

Me kõik teame seda, et vanainimestel on kombeks teatud kohtades imelikult või nö omamoodi käituda. Näiteks omistavad isegi autokooli teooriatestid vanainimestele ettearvamatut käitumist. Ehk, et vanainimesed võivad nt kõndida sõidutee keskele ja siis pöörata järsku ümber ja minna tagasi. Või võivad nad jääda lihtsalt keset teed seisma ja mõttesse, et kuhu nüüd minema pidigi. Ja tihti ootavad nad lihtsalt sõidutee juures rahulikult, et auto absoluutselt täiesti seisma jääks. Seejärel haaravad nad enda kargud kaenlasse ja jooksevad üle. Jooksevad! Tõepoolest… Järsku sa lööd täpselt sellel hetkel käigu sisse ja ajad ta alla. Sest milline muu kuri plaan sul veel saaks olla?

Üldjuhul pean ma sellist veidrat käitumist pigem nagu natukene humoorikaks (isegi armsaks) ja vaikselt muigan omaette. Mõned päevad tagasi aga ajasid need tädid mind täitsa pöördesse. Kuna mul kiiret ei olnud, siis mõtlesin, et hüppan korraks ainult apteegist läbi, võtan enda paki ibumax’i ja kiirelt olen kodus ka. See, et meie apteegis alati keegi ees on, mind ei kõigutanud. Üldjuhul ajavad nad enda asjad kiiresti ära ja korras. Võib vist öelda, et seekord läks teisiti…

noo

Kui apteeki astusin oli seal letiääres üks vanainimene jalutuskeppidega ning teine uuris midagi kaugemal vitriinide juures. Mõtlesin, et tore… Ainult üks inimene minu ees ja seisin kenasti selle tädi juurde järjekorda. Nagu ikka vahid sellisel hetkel niisama ringi ja tegeled oma asjadega. Näiteks otsid välja oma rahakoti ja kõik muu vajaliku, et mitte siis hakata veel omakorda seal letitaga aega raiskama. Tundub, et sealsed vanatädid sarnast mõtteviisi ei harrastanud.

Ühel hetkel kusagilt selgest taevast kukkusid vanatädi kepid mulle jalgadele. Naeratasin talle ja tõstsin need siis kenasti üles, sest noh ikka juhtub. Millegipärast hakkas tädi mind peale seda imelikult põrnitseb. Piilus iga natukese aja tagant üle õla minupoole. Ilmselt arvas, et kui ma tema keppe juba puutusin siis oli mul sinna apteeki astudes kuri kavatsus need ära varastada. Vabal ajal ju noored nii teevadki! No mis seal ikka. Seisin rahus edasi ja nüüd vaatasin juba mida see tädi seal siis askeldab selle apteekriga. Seisnud olin ju juba 5 minutit ja see on ühe teenindamise jaoks ikka väga pikk aeg. Tuli välja, et tädi pidi saama 18 pakki (kaheksateist noh!!!) mingeid erinevaid rohtusid erinevate retseptidega ja nii ta siis seal letipeal seda korda lõi. Selge pilt… Valmistusin…

giphy (2)

Ega tädi ei saanud kõiki lehti korraga anda apteekrile muidugi… Järsku see petab! Apteekrid teevadki nii! Seega laotas ta kõik paberid enda ette ja hakkas siis ükshaaval apteekrile retsepte andma. Et kõigepealt andke selle esimese asjad ja siis loeme kokku palju neid on. Kisume kõik karbid lahti ka. Järsku seal sees on vähem ja apteeker on osad tabletid endale taskusse pannud! Teeme kõikide pakkidega samamoodi ja vaidleme osades kohtades vastu, et eelmine kord see pakk nägi palju punasem välja aga nüüd te annate mulle mingi karbi mis on rohkem roosakat värvi. Mina mäletan väga hästi kuidas see oli punane. Ärge vaielge minuga!

Seisin seal ja vaikselt mõttes muigasin. Seejärel pillas tädi oma kepid uuesti mulle jalgadele ja puistas samal ajal pooled sendid oma rahakotist samuti sinna. Hea inimesena ma muidugi astusin kohe sammu ette ja läksin tädile appi. Korjasin tema kargud üles ja hakkasin sente otsima. Tädi põrnitses mind eriti vihaselt. Kuna mul ei olnud viitsimist oodata 20 minutit kuidas ta korjab kõik sendid üles ja veendub, et tal on kõik olemas, siis tegin ma muidugi seda ise kiiremini. Märkasin juba siis, et osad mündid pole üldse eurodki mitte. Seejärel aga kallas tädi kogu oma rahakoti mündid letile laiali ja hakkas apteekrile pakkuma järjest kõiki ükshaaval. Kas see sobib? Ei? Miks?… Aga see? Nii… Siis see? Ei? Miks?… Misassja?

giphy

Vaatasin ja imestasin… Kui apteeker üritas ise tema müntidele läheneda, et sealt sobiv summa otsida, siis sai ta kiire lataka vastu kätt. Küll siis oli tädi kiire… Käpad eemale minu varast! Ma saan ise ka hakkama! Teate… Ma imestan üldse, et tädi mind enne kepiga vastu pead ei löönud tema abistamise eest.

Kuna see tädi tundus nüüd mulle juba täitsa kuri, siis astusin ma sammu tagasi ja ootasin rahulikult edasi. Umbes lisa 15 minutit oli see jant seal käinud. Palav hakkas aga vahtisin jälle tühjalt ringi. Nii palju juba olen oodanud, mis see lisa siis ära ei ole? Ootasin seega edasi kuni ühel hetkel märkasin, et teine tädi, kes enne oli vitriinide juures seisnud, oli nüüd ilmunud minu ette.

Ilmselt tema mõttes järjekorra idee ei lugenud väga midagi. Tema oli seal poes enne ja mul pole küll õrna aimugi kas ta oli ka enne mind järjekorras seisnud või mitte aga seal ta siis nüüd oli. 25 minutit peale seda kui mina sisse astusin. Jõudsin ainult mõelda, et tule taevas appi, kui esimene tädi oma kepid mulle kolmandat korda jalgadele pillas. Halleluuuja! Hoidsin enda naerupurske tagasi ja seekord võtsin ma tema kepid juba ilma igasuguse viisakuseta lihtsalt kiiruga üles ja panin tema kõrvale seisma. Ta võib need sealt ise võtta siis kui ta on lõpetanud oma rahakoti reidimise ja leiab üles selle õige koha kotis kuhu tema rahakott üldse tagasi käib.

Teine minust ette trüginud tädi aga hõõrus ennast ruttu selle esimese vastu (sellel ajal kui ma siis keppe uuesti korjasin) ja lõi apteekrile oma paberi letti. Esitas apteekrile küsimusi stiilis “kuidas on päevalill venekeeles?”. Nagu misassja? Osta enda kraam ära lihtsalt ja mine minema palun. Terve selle aja ei liikunud esimene tädi ikka paigast ja nii nad seisid seal kahekesi puusast ühendatult ega tundunud sellest üldse häiritud olevat. Kui keegi nii minu personaalsesse mulli tikuks, siis ma astuks vähemalt vist sammukese eemale… Aga no see polnud seal mina.

Lõpuks kui teine tädi oli enda tegevust lõpetamas astus apteeki sisse kolmas. Esimese ja kolmanda vahel toimus siis kiire äratundmine “Oi-sina-Malle-ka-siin-kui-tore-ma-tulin-just-korraks-vaata-siia-otsima-bla-bla-bla-blaaa” vormis. Kuna see esimene aga ei liikunud ju ikka paigast ja vist luges rahakotist oma sente kokku, siis astus see kolmas muidugi ka rahumeeli minu ette juttu rääkima.

reunion

Kuna ma olin visalt kella jälginud, möödunud oli 40 minutit, ma olin üles sulanud ja hullunud seal ning ma soovisin lihtsalt ühte pakki ibumax’i, siis ajas selline käitumine ikka vihaseks küll. Kas nad üldse näevad, et ma olen seal? Nagu päriselt… Tädi ma korjasin sinu keppe nagu kolm korda üles. Mäletad mind veel???

Mõtlesin, et jään rahulikuks seni kuni saan enda kraami ära osta enne seda kolmandat tädi. Mina olin seal enne for crying out loud noh! Kui teine tädi lahkus, tegi kolmas oma suu juba lahti ja jõudis apteekrile siis öelda, et “niii… ma tulin ostma…” … aga ta ei saanud edasi rääkida. Ma segasin julmalt vahele, et vabandage tõesti aga ma seisan siin juba viimased 40 minutit ja tahaks lihtsalt ühe paki ibumax’i osta. Tädi jäi vait… Lihtsalt vahtis mind nagu ma oleks just teda räigelt solvanud. Esimene tädi aga pomises midagi moka otsast, et milline jultumus ja mul ilmselgelt puudub korralik kasvatus! Ooookeiii!

frustratedKas teiega on kunagi midagi sarnast juhtunud? Soovite nagu aidata aga siis saate ühel hetkel ikka vastu pead? Või ei seisa te kunagi vanainimeste taha poejärjekorda? Mida teie oleksite teinud?

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

12 mõtet “Kuidas vanainimesed apteegis käivad…

  1. Pisike Pätu

    Vanainimesed (75% nendest vähemalt) on KURJAD JA ÕELAD.
    Kõnnin autoõnnetuse tagajärjel yhe karguga.
    Olin paar aastat tagasi Haapsalu konsumis ja maksin seal enda asjade eest.
    Olen harjunud, et kui saan raha tagasi, panen selle kohe sealsamas rahakotti ja lahkun.
    See kord oli ka laps vankriga kaasas.
    Panin raha ja korraga üks mutt ütleb teisele- kes SELLISE välja on lasknud???
    Muigasin ja ei teinud välja. Sitt päev, rahustid v6tmata vms äkki.
    Panin raha ära ja sain ühe sammu vankri poole astuda kui see teine ütleb esimesele: issand, vaata tal on laps ka Milleks SELLISELE veel see laps??
    Siis sai minu mõõt täis ja käratasin, et kes nemad välja lasi? Kas nad nagu poole jalaga hauas ei peaks juba olema?

    Sa võid ette kujutada mis kisa sealt tuli. Kuidas sa võid???Kelleks sa ennast pead? Jumal aita, kõik tänapäeva noored ei austa vanemaid!!! jne.

    Hakkasin naerma ja ütlesin ainult seda, et vaadaku kes kasvatas ülesse need inimesed, kes meid üles on kasvatanud.

    Mutid ainult vaatasid mind ja arvasin, et üks saab südamerabanduse, sest ta läks nii punaseks ja paiste näost.

    Kuna elan soomes, siis siin pole halbu kogemusi eriti olnud, ainult see, et nad on niiiii freaking sõbralikud ja jutukad. Küll ma olen tubli ja küll laps ilus ja lapse jope ilus jne.

    Vasta
    1. Sirli Lump Postituse autor

      Päris julm, kui kargu pärast nüüd ei tohiks sul last ka olla! Mida veel? :S

      Ja jutukad on need tädi tõepoolest. Istud kusagil bussis mõne kõrvale ja juba jutt lippab. Ma kujutan ette, et lapsega on see veel eriti selline, et küsitakse küsimusi ja mida kõike veel.

      Vasta
  2. Mannu

    Tartus elades tahtsin talvel linnaliinibussist välja aidata üht kepiga tädi, sest silmnähtavalt oli tal raske ja valus bussitrepist alla minna. Tänamise asemel sain selle sama kepiga vastu sääreluud sellise paugu, et kuu aega oli jala peal suur muna 😀 See oli tõestus sellest, et heategu ei jää karistuseta, eriti vanainimeste poolt 😀

    Vasta
  3. yxkb

    Puhast kurjust vanainimese näol kohtas minu poeg (vaikne ja viisaks, veidi nohiklik poiss). Ta sõitis tõukerattaga mööda tänavat kodu poole, möödus kepiga vanamutist. Mutt äigas talle kepiga ja karjus:”Kui veel siin sõidad, peksan su ratta ka puruks!”
    Sellest piisas, et tal kadus igasugune austus penisoniealiste vastu ja ta eeldab neist alati halba…

    Vasta
  4. Nette

    Minul jälle on õelad pensionärid kortermajas naabriteks. Nad leiavad alati põhjuse vingumiseks. Hetkel siis vinguvad selle üle, et minu keskmist kasvu koer toob nii palju mulda trepikotta, et ma peaksin trepikoda pärast iga õueskäiku pesema.

    Vasta
    1. Sirli Lump Postituse autor

      Ja kui neil endal oleks koer, siis vist peaksid sa heainimeselikult neile pesemisel appi minema, sest sina ju veel jaksad ja jõuad! 😛

      Kui ma nüüd järgi mõtlen siis tõepoolest minu majas elab vist ainult paar vanainimest. Meil on üks suur trepikoda ja 16 korrust majal ehk siis ikka oled sattunud liftis erinevate inimestega kokku ja nad on alati normaalsed inimesed. Samas minu noormehe majas (või trepikojas) elab üks tädi kelle korter asub maja keskel ehk siis on igalt poolt ümbritsetud ja ükski sein tal külm ei tohiks olla. Tädi aga kurdab iga talv, et maja üldelektrit ja soojust tuleb juurde keerata. Käib seda kõigi ukse taga rääkimas ja vingumas. Ükskord mindi uurima, et miks tal siis seal nii külm on… Tal on ka talvel kõik aknad eest ja tagant lahti ööpäevläbi. Miks? Sest ta muidu ei saa õhku aga korteris on külm. Kas korteris võib olla külm selle pärast, et aknad on kõik lahti? Eiiii…. Soojust on vaja kõigil juurde keerata! 😀

      Vasta
  5. Kadi

    IGA jumala kord, kui lähen teatud apteeki jalutan sealt sama targalt 5min tagasi, sest alati on seal keegi vanaproua, kes arvab, et apteeker on perearst ja esitab talle 122646263596563 küsimust, mis rohte võtta kui tal on nohu või kurk valus või jumal teab mida ..
    Ma saan aru, et neil on igav, aga tegelt ka, helista perearstile!!

    Vasta
  6. T

    Oiii kurjam, vanainimesed on minu teema 100%. Sõitsin 3 aastat iga hommik tipptunni bussidega kesklinna ja kaklused vanamemmedega olid igapäevane nähtus. Ise nii vanad, et mulla hais on juba vaikselt küljes, aga oi kurat kui bussi nurgatagant näha on, siis veab, et kurikaid välja ei võta. Loomulikult on vaja end esimesena bussi pressida ja siis juttu rääkida kusagil tuttava näoga nii, et kõik ootavad. Pluss on siiski tegemist tipptunni bussiga ja olen ise kuulnud kuidas memmed räägivad, et ah ei ma siin niisama mõtlesin et lähen Kadriorgu jalutama WHAT?! Oota siis paar tundi, kallis inimene, sul on endal ka mgavam sõita kui buss pole paksult õpilasi ja tööinimesi täis, aga ei, tema on juba nii mõelnud siis nii jääb. Pluss kohati see hais kui bussis istub memm kes on terve päeva kapsarulle praadinud või need kobinad täiesti süüdimatult ükskõik kelle kohta, oeh, lugusid on palju ja kahjuks on ka minul kadunud automaatne austus vanurite vastu, pigem hoian lihtsalt eemale.

    Vasta
    1. Sirli Lump Postituse autor

      Kuidagi tuleb nii välja jah, et neid bussilugusid on vist kõigil kõige enam rääkida… Kõik kurjad vanainimesed sõidavad bussiga? 😀
      Need toredad ja rõõmsameelsed vist kõnnivad jala.

      Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga