Oi mulle meeldib maal olla…

Olen nüüd jõudnud mõned päevad maal oma armsa vanaema juures veeta. Homme sõidan ma hommikul juba tagasi Tallinna poole ning selle nädala lõpuks tulen siia ka isale järele, et siis juba koos tagasi Tallinna minna. Kuigi minu vanaema maja ei ole selline tüüpiline “vanaema” maja, siis meeldib mulle siin ikkagi. Ei saa nagu arugi kui juba on viis päeva möödunud ja teha pole nagu õieti jõudnud midagi. Nii rahulik ja hea on lihtsalt mõnikord niisama olla. Suvel paned aeda teki maha ja loed rahus mõnda head raamatut. Imeline!

Muidugi on minu vanaemal kõik sellised armsad vanaema tunnused mille üle palju naljatletakse. Näiteks võin ma olla ennast just kurguni täis söönud aga vanaema arvab ikka, et mulle mahub veel. Nii ta siis küsibki järgi ja eitava vastuse puhul läheb nokerdab omaette edasi. Mida ta siis teeb? Ta koorib mulle köögis ikkagi õuna ja lõikab selle veel sektoriteks ka. Siis toob ta selle kausi minu juurde näiteks kui ma rahus telerit vaatan ja paneb lauale. Tema argument on, et “Ega sa ei peagi võtma, ma lihtsalt vaata panen need siia niiiiiiisama olema. Ei sa ei pea võtma kui sa ei taha!” 😀

Või siis üritab vanaema mõnikord mulle mõned eurod pihku suruda kui ma lahkun, sest noh lapselapsele ikka peab andma, et laps saaks kommi osta. Vahepeal tuleb ta niisama ja surub mulle kommi pihku, sest iga inimene peaks päevas kaks kommi ära sööma. Veel kipub ta ostma mulle suurtes kogustes villaseid sokke talvel ja annab alati oma suurepärased kotletid koju kaasa, et me seal Tallinnas ka nälga ei jääks. Moosist ja meest ma ei hakka üldse rääkimagi.

Muidugi on igal vanaemal või tema elamises ka need tüüpilised vanaema asjad… Just sellised mis teevad kodu tema omaks. Mõni vanaema kogub igasugu asju mille üle sa saad palju muiata, et milleks see nüüd siis vajalik on. Minu vanaema (vähemalt minu arust) niipalju midagi pöörast ei kogu. Küll aga on tal alati tagavaras umbes miljon purgikaant ja pudelikorki või muud sellist kraami mida sul tavaliselt endal kodus kunagi reservis ei ole. Sest noh… Mis see vanaema töö ikka on kui sööta ja varuda eluks vajalikke asju.

Aga ilma rohkema jututa siis mõtlesingi siin olleks ka teile mõned pildid klõpsida. Kuna mulle meeldivadki just detailid, siis on pildid ka sellised. Päris maja vist teile tutvustada ei ole mõtet. 🙂 Muidugi jäi peale ka meie (natukene karvane ja juuksurit ootav) šoti terjer Brackla, kes muide saab suvel juba 13 aga on endiselt väga lustlik ja rõõmsameelne.

kevad 1

kevad 4

kevad 5

kevad 7

kevad 3

kevad 6

kevad 2Loodan, et pildid meeldisid! Need viimased kaks on muide pildiraamid. Suurepärane idee ka endale kodus meisterdamiseks! 🙂

Kas teie vanaemad käituvad samamoodi või ei soovi nad teid päris paksuks sööta? Leidub üldse selliseid kusagil? Mis teile maal olemise juures kõige rohkem meeldib… Kas üldine tunne või samamoodi need pisikesed detailid?

 

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga