50 random facts about me. Part 1.

Olen nüüd juba pikka aega kogunud neid fakte enda kohta ja tundub, et on aeg mõned neist ka teile kirja panna. Mulle endale meeldivad väga sellised postitused, kus blogipidajad täiesti random fakte endast räägivad, seega miks mitte? 🙂 Kuna muidu oleks sellest aga saanud üks pikk, pikk, pikk postitus, siis otsustasin selle kaheks jagada ja esimeses jagangi seda esimest poolt ehk 25’te fakti enda kohta.

Seega palun väga… 50 random facts about me! Part 1.

1) Ma ei ütle kunagi “ma vihkan”. Vihkamine on minu arust nii kole asi ja üldse see sõna on ka kole. Ma ei vihka… Ma lihtsalt ei salli või mulle lihtsalt ei meeldi. Iga kord, kui keegi kusagil kasutab neid sõnu “ma vihkan”, siis minu peas tahaks pisikene minimina endal juuksed välja kiskuda ja kõigest väest karjuda. Mina ise tahaks aga tõsiselt küsida, et ausalt? Vihkad? Kohe nii väga? Et siis tõsiselt vihkad??? Sest minu meelest sa ei vihka kooli… Sulle lihtsalt ei meeldi see. Sa ei vihka seda inimest, kes sulle valetas… Sa lihtsalt ei salli teda. Ja sa suure tõenäosusega ei vihka ka seda inimest, kes su maha jättis… Sa lihtsalt enam ei salli teda ja võibolla sa võiksid öelda, et vihkad tema tegu aga sa ei vihka ju nüüd selle pärast tervet inimest? Või vihkad?

really

2) Ma kardan laeva sisenemist. Seda hetke, kui astud või sõidad üle rambi. See on lihtsalt kohutav. Ma mõtlen iga kord, et see võib alt ära kukkuda. Kui keegi on minuga kaasas, siis varjan ma seda enamasti hästi ja ainult William teab, et tegelikult ma tahaks sellest kohast lihtsalt üle hüpata või joosta. Kuna tavaliselt on inimesed alati ees, siis seda ma enamasti teha ei saa ja nii tuleb leppida sellega, et sealt aeglaselt üle minna. Iga kord vaatan valmis mõne koha, kust kinni haarata, kui see ramp vajuma hakkab. Hullem on muidugi siis, kui minna autoga. Siis pole kuskilt haarata ja kui auto vajub, siis vajub. Mõnda aega harrastasin ma seega seda, et tegin auto akna lahti, väites kõigile, et mul on vaja värsket õhku vms. 😀 Ei tahtnud nagu öelda ka, et see rambist üle minemine nii kohutav on. Laevas olemine mulle aga probleeme ei valmista.

3) Minu ema ja isa kohtusid Tallinn-Tartu-Võru bussis ja istusid kõrvuti. Voilaa! 😀

4) Ma proovisin esimest korda kohvi aastal 2013, kui olin 23. See oli ERKI Moeshow jook ja mina arvasin, et see on kakaobaasil tehtud. Oli mingi maasika frappe. Enne seda olid paljud inimesed üritanud mulle kas keelitamisega või salaja kohvi joota. Olin küll nt kohvikooki söönud aga ühtegi sõõmu kohvi joonud ei olnud.  Ma isegi ei tea miks. Avastasin umbes 16 aastaselt, et pole kunagi kohvi joonud ja siis juba trotsist ei tahtnud proovida ka. Hiljem lugesin kusagilt, et mida hiljem midagi sellist “sõltuvusttekitavat” proovid, seda suurem on tõenäosus sõltuvusse jäädagi. Siis aga ostsin ma selle ERKI joogi ja võtsin esimese lonksu… Võhhh! Ei maitsenud! Jõin veel üksikud lonksud ja ülejäänu sai William endale. Peale seda pole rohkem kohvi joonud ja arvan, et ei joogi.

noo

5) Olin alati suhteliselt eeskujulik õpilane, kellel ikka neljad ja viied. Umbes 11’ndas klassis hakkas asi käest minema ja 12’ndas klassis puudusin ma ligi 50% tundidest. Tihti olin küll koolis aga tundi ei jõudnud, sest ajasin koolipeal mingeid muid asju. Küll oli vaja korraldada koolis üritusi või etendusi, mille proovides ma siis viibisin. Küll oli vaja istuda kusagil valves või müüa pileteid. Ja kui kõike seda polnud vaja siis ilmselgelt sobis ka niisama õpetajate toas jutustamine. Õpetajad andsid mulle selle tihti andeks, sest ma olin tegus ja miljon asja oli mul igal pool laiali. Mina ei oleks nii vabalt võtnud. Seega ma tegelikult ei tea miks nad seda tegid. Lõpetasin ma ikkagi hoolimata puudumistest neljade ja viitega. 🙂

6) Ma ei suuda külastada loomade varjupaiku. Olen mõelnud, et kui võtta uus koduloom, siis varjupaigast aga ma ei suudaks sinna minna. Juba mõte sinna minemisest ei meeldi mulle. Sest ma tean väga hästi mida ma seal teeksin. Uluksin silmad peast ja tahaks kõik loomad endaga koju kaasa tuua. Kiinduksin neisse kõikidesse umbes kolme sekundiga ja siis ei suudaks sealt koju tulla. Õhtul nutaks veel patja ka selle pärast. Kui ma näen kellegi pilti sellest, kuidas ta käis varjupaiga koertega jalutamas, siis ma salamisi olen natukene kade, sest ma tahaks ka minna ja aidata, aga ma tean, et ma ei suudaks. Selle pärast piirdungi ma neile aegajalt lihtsalt annetuste tegemisega.

cry

7) Teile võib tunduda, et ma olen palju asju ära teinud ja asjatan igal pool, aga tegelikult on minu kolmas nimi laiskus. Kui kusagil saab niisama vedeleda, siis ma seda ka teen. Kui hommikul saab kauem magada ja peab jätma selleks hommikusöögi vahele, siis seda ma ka teen. Kui mul on mõni üksik vaba päev ja saan selle kodus veeta, siis suure tõenäosusega veedan ma selle dressides diivanil vedeledes ja ei tee mitte midagi. Siis jäävad nõud pesemata ja toad mustaks, sest ma lihtsalt kasutan ära iga sekundit sellest ajast, kui ma saan vedeleda.

8) Mul on alati raha olnud, sest ma olen alati seda kogunud. Ma ei tea täpselt kuidas, aga võlgu pole ma pidanud pea, et kunagi võtma. Alati olen pigem mina see, kelle käest võlgu võetakse. Kunagi olid laenajateks sõbrad või sõbrannad. Hiljem vahel harva ka perekonnaliikmed jne. Laenamisega on mul aga ainult üks negatiivne kogemuse… Mõned aastad tagasi laenasin ühele jobule mõned sajad kroonid. Ta oli mult varemgi laenanud ja kenasti tagasi maksnud. Seekord aga tõmbas ta Eestimaalt minema ja keeldus tagasi maksmast. Mul oli ka endal siis mõõnaperiood ning õppelaenu tõttu, mis automaatselt maha läks pangaarvelt, ligi 2000 krooni suurune miinus pangaarvel. See tähendab, et pank nõudis seda raha minult sisse ja mul ei olnud seda kusagilt võtta. Ma ei ole seda enne kusagil välja öelnud, aga võlg on võõra oma… Ehk Esko, kui sa seda siin mingi ime läbi peaksid lugema, maksa enda võlad ära!

panda

9) Mul on nõrkus nende munatoolide ja rippuvate kookonite/pesade (vms) vastu. Ma tean, et kunagi ma saan ühe sellise tooli… Või mitu. Või hästi palju. Hästi, hästi palju. Need on lihtsalt liiga ägedad, et neid mitte osta. Kui ma nägin ühte sellist pesa Tallinnas spaas rippumas, siis ma olin ikka väga ekstaasis sellest. Kui ma näen mõnda sellist kusagil sisustuspoes, siis ma kohe pean seda näppima. Sisse ei ole julgenud istuda. Kardan katki teha. 😀 Aga kunagi…

The-Nestrest-By-Dedon-4

10) Mulle ei meeldi sellised sarjad nagu “puhkus mehhikos” või “mob wives”. Need tunduvad mulle kuidagi odav meelelahutus ja mul puudub nende vastu igasugune huvi. Sõbranna pool olen korra pidanus kaks osa sellest puhkus mehhikost ära vaatama. Ei mõista seda fenomeni. Umbes kümnendal ekraaniminul võtsin ma telefoni välja ja istusin suure osa ajast selles lihtsalt. Huvitavamaks ei läinud ka hiljem. Miski nendes arjades lihtsalt tundub mulle igav. Ei viitsi vaadata neid intriige või kuidas keegi kakleb ja teisel juukseid peast kisub. Why?

11) Minu tuba on enamasti sassis ja kõige jubedam on muidugi minu kirjutuslaud. Minu kapi sisu ja sahtlid aga on korralikult organiseeritud, puhtad ja korras. Riided korralikult volditud ja ripuvad. Kui ma koristan, siis püsib korras tuba umbes maksimaalselt kaks päeva ja siis olen ma jälle suutnud mõned paberid või muu kraami kuskile lauale kuhjata ja näiteks mõned äsja pestud riided toolile vedelema jätta. Asjade organiseeritult sahtlisse või kappi panemine võtab aega, mida mul tihti ei ole ja nii ongi mul tuba enamasti sassis aga laudade ja kappide sisu korras. 😀

jim

12) Kui mul pimesool lõhkes aastaid tagasi, siis olin kaks ja pool nädalat haiglas, millest nädala ka intensiivis. Selle esimese osa ma süüa ei tohtinud ja kui võisin lõpuks sööma hakata, lubati mulle ainult joogijogurtit või tavalist jogurtit. Alates sellest ajast tuleb mul jogurti isu umbes täpselt kaks korda aastas ja rohkem ma seda asja näha ei taha. Lihtsalt absoluutselt pole isu ja jogurt lihtsalt ei tõmba mind. Seevastu tean ma inimesi, kes arvavad, et jogurt on maailma parim magustoit ever.

13) Ma arvan, et olen INFJ personality. Tore, kui sa tead, mida see tähendab. Olen teinud erinevatel lehtedel mitu testi selle kohta ja enamasti saanud sellise vastuse. Kusagil ametlikus kohas muidugi end testimas käinud ei ole, seega kunagi ei saa ju kindlalt öelda. 🙂

14) Mulle ei meeldi raamatuid laenutada. Kunagi ma laenutasin ikka midagi aga ma olen see inimene, kes maksab selle 2 euri, et ta saaks raamatu nii kaks või kolm kuud peale tähtaega tagasi viia. Mulle meeldib endale raamatuid osta ja selle pärast on minu raamaturiiul eriti pungil igasugustest prühholoogia- ja moealastest raamatutest, mille ma enda õpingute ajal muretsenud olen. Muidugi on seal ka olemas kõiksugu erinevad sarjad, mida kirjutatud on ja muud juturaamatud. Ja mulle meeldib see, et mul on kõik need raamatud kodus olemas ja soovi korral võin ma nad lihtsalt riiulist võtta ja lugema hakata. Ei mingit trippi raamatukokku. Uute raamatute lõhnast ei maksa muidugi isegi rääkidagi mitte.

15) Mõned aastad tagasi sõitsin Randveres pikal sirgel teelõigul 20km/h isa autoga vastasuunavööndi kraavi. Ühtegi autot polnud väga pikalt näha ja lasin kiiruse alla, et telefonist ühte numbrit otsida. Sõbranna, kes kõrval istus naljatas veel, et sõida jah kraavi… Mina vastasin siis, et “jah, jah, hea nali” … Järgmisel hetkel sõbranna karjatas, mina tõstsin pilgu üles ja enam ei olnud muud teha, kui sujuvalt aeglase kiirusega rattad kraavi sisse sõita. Kraav oli sügav ja nii nägin juhipoolsest aknast ainult maad. Arvasin siis, et terve auto külg on rikutud. 30 minutit hiljem tõmbas üks auto meid välja (selles olnud inimesed arvasid ilmselt, et ma olen täis, sest ma naersin hüsteeriliselt) ning auto oli täiesti korras ja kriimudeta. Viisin selle pesulasse, kuna rattad olid porised. Järgmisel päeval rääkis isa kõigile tööl, kui puhtaks vihm tema auto pesi… Sest loomulikult siis ma ei julgenud talle öelda, et sellega pesulas käisin ja lollusest kraavi sõitsin. Oma vitsad sain kätte!

stunned 2

16) Ma usun, et kõik inimesed on võimelised muutuma (seda just paremuse poole) ja oma vigadest õppima. Alati on võimalik olla parem inimene. Seega ei võta ma väga tõsiselt, kui keegi teeb elus vigu, peaasi, et ta nendest õpib ja üritab neid edaspidi mitte korrata. Kõik me oleme kunagi noored, rohelised ja lollid olnud. Minu silmis saab punkte ka siira ürituse eest ja see kehtib ka meeste puhul. Siiras üritus loeb palju rohkem, kui tõsise elumehe lihvitud moosimine, mis mõne naise puhul pea alati õnnestub.

17) Ma pole väga suur liha sõber. Veel vähem meeldivad mulle igasugused vorstikesed jms. Seega söön liha harva. William saab alati minu peale pahaseks, kui ta on enda arust on grillinud meile super liha ja mina teatan siis, et kartul või tomati ja kurgi salat maitses mulle ikka rohkem. Mis ma teha saan? 😀 Kartul on hea… Ja koos tomati ja kurgi salatiga lihtsalt super! 😀

boom

18) Terve minu kooliaja oli mul lemmik õppeaineks matemaatika. See lihtsalt meeldis mulle ja meeldib siiani. Kõige ägedam oli siis, kui pidid tegema reaalselt ülesannet, mis sisaldas hästi palju tehteid ja võttis aega umbes tunnike või rohkem. Kui siis vastus õige oli, siis oli see eriliselt äge. Oma jagu lahe oli muidugi avastada, et teil pinginaabriga on erinevad vastused ja siis vaielda selle üle, kumb selle võrrandi nüüd õigesti lahendas. Matemaatika on lihtsalt meeletult äge!

19) Ma oskan laulda. Tähendab asjaolu, et ma olen käinud muusika kallakuga klassis, muusikakoolis ja laulnud kooris, ütleb, et ma oskan laulda. Ise ma seda nii täpselt ei tea ja avalikult olen laulnud vaid natukene joogisena. Inimesed ütlevad, et laulan hästi ja peaksin seda rohkem tegema, aga ma lihtsalt ei ole kindel, et oleksin piisavalt hea, et olla uhke selle üle. 😛 Seepärast ma tihti võibolla laulda ei julgegi ja inimestele on üllatus, kui ma kusagil laulan ja seda enamvähem normaalselt teen. Üksi kodus laulan ma aga päris tihti. Kui ma üksi olen, siis kuulan ma muusikat, laulan kõva häälega kaasa ja vahel tantsin ka. 😀

dance

20) Ma ei söö ainult ühte asja ja see on peet. Kõike muud võin ma süüa ja on asju, mis mulle ei meeldi aga vot peeti ma lihtsalt ei suuda süüa. Lagrits küündib ka suhteliselt peedi lähedale aga selle võiksin suhu ikkagi panna ja vajadusel alla neelata. Aga peet… See jääb kahjuks taldrikule järele, kui keegi selle sinna tõstnud on. Enamasti ma seda teha ei lase ja väljas süües tellin endale toite, mis peeti ei sisalda.

21) Mulle meeldib vihmaga väljas käia. Kui väljas sajab, siis on see ebamugav ja saab märjaks aga kui mul on parasjagu aega ja ma näiteks jalutan koju, siis võtan ma asja rahulikult ja vihm mind üldse ei häiri. Eriti äge on muidugi vihmaga ujumas käia.

make out

22) Olen emalt pärinud väga kõva hääle. Selle pärast võib mõnikord seltskonnas inimestele tunduda nagu ma sooviksin kõigist üle rääkida. Tegelikult see päris nii ei ole. Ma lihtsalt unustan mõnikord volüümi natukene tagasi tõmmata.

23) Minu lemmik number on 8. Sest see on nii ilus ja ümmargune ja kena ja äge. Kui kusagil peab valima numbri või õnnenumbri, siis ma valin kaheksa. 🙂

24) Minu suurim hirm on lähedaste kaotus. Näen päris tihti unes kuidas mõni minu lähedane on ohus ning mina jooksen siis kõigi oma teadmiste ja oskustega teda päästma. Isegi kui unenägu määrab mulle ette, et saan päästa vaid ühe, siis pole mul kordagi olnud olukorda, kus ma kellegi valiks. Ma päästan ikka ja alati kõiki ja nii see vist jääbki. Sest ma ei taha mitte kellestki ilma jääda ja üritan ikka kõik lähedased ära päästa. Kui ma pean selleks samurai mõõgaga mööda mingit tühja ladu ringi jooksma või uppuval laeval mööda koridore inimesi otsima, siis seda ma unenäos teengi.

flip

25) Ma olen töötanud kaks kuud meediaagentuuris, kust ma kinga sain, sest nad “Ei saanud aru kuidas minu aju töötab”. Ah tegelikult see oli lihtsalt viisakas viis öelda, et ma ei saanud hakkama, eks. Päev enne kinga saamist mõtlesin isegi, et ei soovi seal töötada. Tundsin, et see positsioon ei sobinud mulle. Tegu oli sellise tavalise lauatööga, kus sa istud ja täidad tabeleid. Mulle meeldib suhelda ja toimetada ja asju ajada. Päevas kaheksa tundi ühe koha peal istuda… Noh, pole väga minu rida ja sellise koha peal ma kindlasti õnnelik ei ole. Veel ütlesid nad mulle, et neil on seal läbi aegade käinud väga palju erinevaid inimesi ja nad ei ole kunagi näinud kellegi hoidmisega rohkem vaeva, kui minuga. Mis on iseenesest armas (kui see muidugi tõsi on). Aga jamh, kahjuks nad ei saa aru kuidas minu aju töötab. Ehk siis kui kõikidest eelmisest inimestest nad teadsid mida oodata ja need inimesed esitasid tööd õppides sarnaseid küsimusi, siis mina küsisin hoopis teistsuguseid asju ja vot selle pärast nad ei saagi aru kuidas minu aju töötab. Kahjuks ei olnud neil ka “aega minu aju tundma õppida”. 😀

Vot nii siis! 🙂

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

5 mõtet “50 random facts about me. Part 1.

  1. Liina

    Ma olen paar korda erinevaid teid pidi Su blogisse jõudnud, selle postituse läbi lugenud, mis mu siia tõi ja siis “netis uitamise” hoos siit sama suvalisi teid pidi ka lahkunud. Täna jõudsin jälle samamoodi siia ja mõtlesin pisut edasi lugeda. Kuna mulle ka väga meeldivad sellised postitused, jäin seda kohe huviga lugema. Ja umbes iga teise puntkiga tundsin, et see blogi tuleb nüüd enda blogrolli lisada ja regulaarselt külastamas käia! Näiteks arvan ma ka juba pikemat aega, et olen kas INFJ või siis üks teine, mida ma erinevaid teste tehes võrdselt sain. Tänaseks ma küll enam ei mäleta mis see teine variant oli, kuna selle “erilisus” jäi kuidagi rohkem meelde. Loomade varjupaiga ja lähedaste kaotuse kohta saan täpselt sama öelda selle vahega, et unes ma viimast näinud pole. Vali hääl kehtib minu kohta ka. Õde tihtilugu ütleb, et ma vaiksemalt rääkisin ja üks sõbranna, kes jällegi on ühest kõrvast kurt, on selle üle äärmiselt õnnelik. Ja kui pikka kommentaari venitada, siis nii mõnelegi muule faktile lisaks, mis mulle Sinu puhul kas meeldib või meil ühtivad, siis mulle ei meeldi ka raamatuid laenutada, vaid pigem ikkagi ostan need. Alles maksin kooli raamatukogule jälle selle eest, et ma “unustan” raamatuid tagasi viia… (:

    Vasta
    1. Sirli Lump Postituse autor

      Tead Liina… Ma loodan, et ma nüüd eriline stalker ei tundu aga ma olen sind juba mõnda aega jälginud. 😀 Ma käisin viimasel Tallinn Fashion Week’il piilumas isegi, kuidas sa töötad. 😛 (Okey. Getting too creepy)
      Seda tegelikult puhtalt ärilisest huvist ehk siis minu peas seisab juba mõnda aega üks kiri sinule ja kui ma seda praegu siin ei oleks maininud, siis saaksid sa selle lihtsalt üllatusena järgmisel nädalal. 😀

      Seega… Mis ma ikka oskan öelda. Kui sa mind stalkerit ei karda, siis ma kirjutan sulle hea meelega järgmisel nädalal juba meilile. 😉

      Vasta
      1. Liina

        Hahaaaa, väga khuul! Ei ma kardan, niiet lase tulla 😀

        Ja miks Sa ainult stalkimas käisid?! Oleksid võinud tulla jutustama ):

        Vasta
        1. Sirli Lump Postituse autor

          Ma tegelikult askeldasin Beatrice’i lavataguses tiimis, seega natukene kiire oli ka, aga teadsin, et sa seal toimetad ja kuna mõte oli juba siis olemas, siis käisingi stalkimas. 😀 Sellel hetkel olid mul ettevõtte asjad veel täitsa alguses ja polnud nagu mõtet ka rääkida asju, mis kunagi võiks olla. 😛 … Nüüd aga on hoopis teine lugu. Kirjutan sulle siis järgmine nädal juba täpsemalt. 🙂

          Vasta
  2. Pingback: 50 random facts about me. Part 2. | Days Worth Living!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga