Kuidas minust jälle üliõpilane sai…

Ma olen nüüd jälle endale pisikese puhkuse blogimisest lubanud. Tegelikult ei olnud see tingitud mingist blogikriisist nagu paljudel paistab olevat. Pigem sellest, et eelmise kuu lõpus suutsin ma meeldivalt (või mitte nii meeldivalt) ületada igakuist andmemahtu (mida pole varem kordagi juhtunud) ning selle kuu alguse olen ma puhtalt pühendanud ettevõttele ja õpingutele ülikoolis.

Jah, tunnistan siis ausalt ja avalikult, et mina Sirli, olen jälle üliõpilane.

Ilmselt olete te isegi märganud, et ma olen selline inimene, kes kaua ühe koha peal paigal ei püsi. See tähendab, et kui ma tunnen enese jaoks, et olen ühe eesmärgi saavutanud, siis leian ma tihti silmapiirile järgmise ning asun seda taga ajama. Lihtsamalt öeldes otsustan ma mõnikord peale ühe moosisaia söömist veel teise ka otsa süüa. 😀 See muidugi ei tähenda, et ma eelmiste eemärkide saavutused (kui need veel kestavad) pooleli jätan või nurka viskan. Ma lihtsalt liigun enda jaoks edasi, et end arendada ja no lihtsalt, et mitte paigal tammuda.

Ma jõudsin küll enda ask’is juba ühele küsimusele vastata, mis soovis teada, kuidas mul läksid need ülikooli sisseastumiskatsed, kus ma käisin, kuid peale sellele küsimusele vastamist on olukord natukene muutunud. Kui esialgsetel andmetel jäin ma täpselt joone alla (ehk vastu võeti 56 õpilast ning mina olin nr 57), siis natukene aega hiljem sain ma meilile teate, et kusagil on olnud see üks õpilane, kes on oma kohast loobunud ja seega olen mina sees. 🙂 Asjaolu, et ma olen see viimane ei morjenda mind ülde. Pigem tunnen ma selles osas just soovi kõigile tõestada, et oleksin selles nimekirjas pidanud olema nr 1. Mitte, et üks nimekiri üldse nii oluline oleks.

See aga tähendab, et alates sügisest (praegusest) olen ma Tallinna Ülikoolis kommunikatsiooni magistriõppes sees ja asun seda kraadi siis ettevõtte kõrvalt omandama. Eks tulevik näitab, kuidas mul see kõik õnnestub, aga arvestades asjaolu, et olen sisuliselt terve oma täiskasvanuelu veetnud samal ajal õppides ja täiskohal töötades, ei tohiks ka see takistus midagi ületamatut olla.

anigif_enhanced-buzz-19860-1392782090-12

Aga blogimisest tõesti niipalju, et hetkel on mul mustandites seismas tervelt 14 postitust. Ma ei tunne, et mul oleks blogikriis. Mõnikord tunnen ma pigem, et asjad, mille olen valmis kirjutanud, ei ole seda mitte. Nii ma siis hoiangi neid seal ilmselt seni, kuni ma tunnen, et nad on avaldamiseks valmis. Sügis aga iseenesest tõotab tulla huvitav ja täis erinevaid üritusi ja tegemisi. Avaldanud ei ole ma ka veel postitusi fototöötluse kohta ning ka teist osa sellest 50st faktist enda kohta. 🙂

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

4 mõtet “Kuidas minust jälle üliõpilane sai…

  1. Haldi

    Palju õnne – tubli oled 🙂 Äkki võtad kevadel ka minu valikainet magistrantidele ja saan sind natukene retsida 😀 hõhõõ 🙂

    Aga tegelikult, kuivõrd olen ise ka selline, et mandumist ei talu, siis I know how You feel 😉

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga