Truudusest ehk 70% paaridest läheb Kaitseväe ajal lahku…

Kui William Kaitseväkke läks elasin ma meeldivas pimeduses, et Kaitsevägi on lihtsalt üks etapp, mille palju erinevaid suhteid peab üle elama. Mis seal siis rasket on, kui kaks inimest on otsustanud koos olla? Naised ootavad enda mehed kenasti ära ja pärast elatakse rahulikult edasi. Seda enam oli minu jaoks veider üllatus, et juba esimesel nädalal mainiti meestele mingis loengus, et 70% nende naistest jätab enda noormehe väes oleku ajal lihtsalt maha ja see on paratamatus. Küll tulevad uued ja paremad.

Muidugi saan ma aru, et tegu on noorte suhetega kus asjad kiirelt muutuvad, kuid selline kõrge protsent pani mind ikka jahmatama. Minu ilusas kujutluspildis oli see umbes vastupidi, et 70% paaridest jääb ikka kokku. Ma muidugi ei tea kust selline statistika üldse pärineb ja tuginen üksnes mingisuguste vennikeste jutule, aga siiski.

Hiljem sain ma teada, et meeste voodite peale on kirjutatud või kraabitud lauseid, mis ütlevad, et sinu naine on ilmselt kellegi teise voodis või kas sa üldse tead, kus sinu naine on? Pole siis ime, kui sa hommikul kell 6 silmad lahti lööd ja üks nendest lausetest sulle esimese asjana vastu vaatab, hakkad ikka natukene kahtlema küll. Või on see viimane lause, mida sa enne uinumist näed. Seega järsku tõesti? Ükskõik, kui kindel sa oma naises ei oleks, sa ju ei tea kus ta on või millega sellel hetkel tegeleb. Sa ei saa ka välja uurida ja nii oledki sa enda mõtetega suhteliselt üksi ja keegi sisendab sulle kogu aeg, et ilmselt jätab su naine ka sinu maha.

4b4a08b0083f73dd64a4e6c82ff37b49

Mul on nii hea meel, et Williamil neid kahtlusi ei ole (või kui on, siis ei väljenda ta neid). Vähemalt ei küsi ta minult iga päev kellega ma koos olin või mida tegin, ei keela mul teatud moodi riides käia või ei kahtle minus, kui ma õhtul kauemaks sõbrantsi juurde jään. Pigem räägin ma talle iga päev ise, mis ma päeval tegin või täpsemalt siis mis päeval huvitavat juhtus ja kuidas meil näiteks ettevõttega asjad hetkel on. Et ta ikka kursis oleks ka siinpoolsete uudistega. 🙂

Võibolla muidugi tuleb selline väiksem armukadedus asjaolust, et me oleme kauem koos olnud, kui enamik paare Kaitseväes. Võibolla tuleb selline asi vanusega, sest ega ma ei saa öelda, et meie suhtes poleks kunagi armukadedust olnud. Kunagi varitses see meid tihti. Kõik see ebakindlus või mingit moodi kartus. Nüüd seda õnneks enam ei ole. Aga samas tean ma ka paare, kes on koos olnud mitmeid aastaid, aga kelle naispool on teinud mehele ultimaatumi, et kui see ei suuda kuidagi Kaitseväest end välja vingerdada, siis on suhe läbi. Vot seda on mul juba natukene raskem mõista, kui asjaolu, et keegi armukade on.

Ka selles super meeldivas grupis, millest ma kirjutasin (vaata siit), ilmus umbes 7 päeva peale Kaitseväe algust teade ühelt neiult, kes nentis, et ta nüüd lahkub sellest grupist, sest nad läksid noormehega lahku ja ta ei saa enam end ajateenija naiseks nimetada. Kümnendal päeval aga selgus, et külastuspäeval oli taasnägemise rõõm nii suur, et nüüd ollakse jälle koos. Mis see siis tähendab? Kuulutasid kõigile, et te läksite lahku aga siis läksid ikkagi seda noormeest vaatama?

seriously

Mis asi see üldse on? Kui sa olid nii kindel enda lahkuminekus temast, et seda kõigile kuulutada, siis miks sa talle külla läksid? Mõtlesid asjad kokku tõmmata aga avastasid, et sinu armastus ei saanudki otsa? Või siis puhtalt öeldes oli see lahkumineku ultimaatum lihtsalt mingi manipuleerimise viis. Umbes, et kui sa enda tahtmist ei saa, siis ähvardad lahkuminekuga? Kui mees sulle Kaitseväes olles piisavalt tähelepanu ei osuta, siis armastus saab otsa? Ise ka mõtled, mis nende sõnade taga on? Sest sa sisuliselt väidad, et sinu armastus sinu kallima vastu on väikesem, kui tahtmine saada midagi? Või panna teda tegema midagi, mida sina tahad, et ta teeks, selle asemel, et probleemist rääkida ja üritada ka teise inimese seisukohti mõista.

Ja muidugi me ei räägi siinkohal mingitest näidetes, kus nt naine (või mees) paneb oma kaaslase ultimaatumi ette, et kui see peksmist või nt ringitõmbamist ei lõpeta, et siis minnakse lahku. Sellisel juhul oleks ma vist juba ammu selle inimese kus kurat saatnud ja oma kodinatega minema läinud. Või nendest paaridest, kellele selline asi ei tule kergelt. Pigem käib jutt nendest, kes seda ultimaatumit iga tüli käigus niisama vastamisi loobivad ja hullem veel, kui kõik seda nende Facebooki seinalt lugeda saavad.

Ja siis on muidugi olemas suur hunnik erinevaid foorumite postitusi, kus naisukesed arutlevad selle üle, et kui palju inimesi on Kaitseväe pärast lahku läinud (sest Kaitsevägi nimelt on see kurjajuur) ja kui raske oli teistel naisukestel oma jalgu koos hoida nende kuude vältel, kui meest ei ole. Sest nad saavad ju ometigi nii vähe tähelepanu. Neil on nii raske! Tõsimeeli olen ma lugenud sellist postitust, mis küsis teistelt naistelt, et kui kaua nemad vastu pidasid ja kas üldse. Autor olevat suutnud 2 kuud ja ei mõistvat, kuidas keegi Kaitseväe ajal enda suhet säilitada suudab. No mina ei tea… Võibolla umbes nii, et ta ei aja enda jalgu laiali mõne esimese suvaka jaoks, kes rohkem tähelepanu pöörab? How about that?

Mul on tegelikult imelik isegi lugeda blogipostitusi, mis kiidavad heaks sellist käisin-peol-täis-peaga-kogemata-amelesin-kellegagi. Muidugi, kui mõlemad pooled on kokku leppinud, et selline käitumine on aktsepteeritav, siis laske aga käia. More power to ya vms. Kuidas muidu oleks meil igasugused nö grupisuhted ja vabasuhted. Eks ikka nii, et on olemas inimesed, kes on leidnud sarnased väärtushinnangud ja sobivad kokku. Iga paar kehtestab reeglid ju siiski endale ise. Kui aga tavalises paarisuhtes on üks arvamusel, et nad on “eksklusiivsed” ja teine arvamusel, et mis juhtub peo seinte vahel, siis see on fun ja chill ja sellest ei ole vaja teisele kunagi rääkida, siis see on minu meelest väheke imelik ja mina sellises suhtes olla ei sooviks. Samas on inimesed ka erinevad, eks. Minul näiteks on raskem mõista, miks peaks üks õnnelikus suhtes ja endaga rahul inimene nii tegema? Mõnele teisele aga võib olla see päris loogiline, sest elu peabki lõdvalt võtma.

wait what

Jah, mõte, et paljud naised või mehed sind ihaldavad on päris ilus. Kusagil peol näha, kuidas keegi sinu nimel pingutab või sinuga flirdib on ju päris tore, eks? Tähendab mitte selline flirt, kus üks lakku täis mehehakatis üritab sulle lihtsalt kätt püksi ajada vaid selline meeldiv flirt. Ah te tegelikult saate ise ka aru. 😀 Sest võibolla on sinu kaaslane samal ajal ka kusagil kellegagi flirtimas ja teile on see täiesti okei käitumine. Teie suhe ja teie reeglid.

Minu jaoks on ilusam see mõte, et mul on üks mees ja minu mehel on üks naine ja need oleme meie ja meil ei ole kõrvalisi liine. See ei tähenda, et meie elu on igavam. Et me oleme kahekesi puuris ja seal kinni. Nagu B.S Hunt kirjutas (siin), et kas ei oleks põnevam, kui sinu suhe oleks avatud uksega linnupuur? Minu jaoks ei oleks. Palju põnevam (ja ilusam) on minu jaoks olla oma puuris ja vaadata milliseks suudan ma koos kaaslasega selle puuri kujundada. See on põnev. Mitte asjaolu, et kõik käivad meie puurist sisse ja välja või, et mingi tüüp mulle kusagil peol külge lõi ja mille tulemusel ma end nüüd palju ahvatlevamalt tunnen.

Võibolla on see mõnes mõttes otsustamise asi. Et inimesed, kes pole seda enda jaoks läbi mõelnud ning tõepoolest otsustanud (ja otsustamise ajal tahtnud täpselt sellise otsuse teha) olla oma kaaslasele truud, kipuvadki rohkem andma ka nt natukene vindise peaga järele ahvatlustele. Mine tea… Oma kaaslane ei vaata sind järsku enam sarnase pilguga või ei pööra sulle enam nii palu tähelepanu. Mine tea, mis muud probleemid teil on või mida sa tunned teil olevat. Seda enam on ju põnevam see, kui keegi uus ja huvitav sind ära püüab moosida. Kui linnukesed lendavad teie suhte puurist muudkui välja ja tagasi aga samas olete teie kaks endiselt koos ja “hoiate põnevust üleval”. Nagu ma ütlesin, siis teie puur. Mina ise lihtsalt olen valinud teise tee ja ei arva, et see piiraks minu põnevust.

Doing the wrong things – Rebecca Young

Ma olen mõelnud, et mingil põhjusel on just neil, kes pole enda peas teatud otsuseid vastu võtnud ka raskem ära öelda inimesele, kes neile vihjeid teevad. Mingi kaitsemehhanism hakkab tööle, justkui peaks nad kuidagi teist kaitsma selle tõrjumise eest. Seega selle asemel, et sotid selgeks teha ja öelda “ole hea, lõpeta ära, ma ei ole seda sorti inimene” me naeratame ja teeskleme, et me ei saanud aru. Või laskume kuskile fantaasiasse, hoiame enda võimalused vabad ja jätame sellele vihjete tegijale mulje nagu story, mida ta üritab korraldada, on ka päriselt võimalik. Mõne jaoks muidugi kindlasti on, aga enamikel juhtudel vast mitte.

Kui nüüd järele mõelda, siis on kõik need ultimaatumid, flirt teiste inimestega ja oma võimaluste vabaks jätmine lihtsalt inimeste viis oma elu põnevamaks teha. Tunnistan täiesti ausalt, et kui minul igav hakkab, siis hakkan ma ka ise mõnikord alateadlikult teistmoodi käituma. Nt teen ma mõnest tühjast asjast tüli, sest korraks oli igav ja kui oli igav, siis järelikult on meil probleem. Õnneks ma teadvustan seda endale juba mõnda aega, mis tähendab, et enne lollute tegemist mõtlen ma läbi mis põhjusel ma selliseid asju teen. Kas ma olen päriselt ka vihane või pettunud või mis iganes teine emotsioon või puhun ma ise selle asja suuremaks, kui see tegelikult on. Ja nii ei olegi meil vaja erinevaid mänge. Oleme täiesti õnnelikud oma puuris (mis sellest, et teda ei ole hetkel minuga), mille uks on kinni ja teised linnud ei lenda seal vabalt ringi.

PS! William saab kahe päeva pärast nädalaks välja. SBK (sõduri baaskursus) läbi. 🙂

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

7 mõtet “Truudusest ehk 70% paaridest läheb Kaitseväe ajal lahku…

  1. Aili

    Minu ja mehe suhe sai alguse hoopis siis, kui tema just sõjaväes oli (ja seda ka tema teenistuse lõpu poole). Seega meie sinna 70% hulka ei kuulunudki õnneks. Aga noh, nii suhte alguses tekitasid need 4-5 eemaloldud päeva pigem veel suuremat igatsust, seega lahkuminek ei tundunudki kuidagi loogiline olevat. Pigem just positiivne, sest nädala sees sain mina rahulikult ülikoolis käia ja õppida ja tema ei olnud oma mehelikkusega mulle segavaks faktoriks 😀 win-win!
    Küll aga võib mu mehe eelmise suhte lõppemiseks pidada osaliselt siiski sõjaväge, sest lahku nad sellel ajal läksid. Minu õnneks 😀 (kuigi sellel ajal ma enda meest veel ei tundnudki 😀 ).

    Vasta
    1. Sirli Lump Postituse autor

      Eks sellisel juhul vast pidi neil juba enne olema suhtes probleeme aga nagu sa ütlesid, siis win-win. 😀
      Meil on ka win-win nüüd kui ma uuesti ülikoolis olen, sest reaalselt mul ei ole üldse vaba aega. Vaba aeg on peaaegu juba tundmatu mõiste ja tuleb millegi muu arvelt. 😀

      Vasta
  2. Liis

    Ma mäletan, et Märt rääkis, et esimese rivistuse ajal kästi kõigil käed tõsta, kel on kodus naine olemas. Seepeale öeldi, et “Vähemalt pooled teist teise nädala lõpuks kätt enam ei tõsta!”. Ma ei tea, mis kasu on sellest, et isegi ÜLEMAD tekitavad kahtlusi ja umbes mõnitavad, et nooo sina sitsid siin, mis naisuke teeb, ahh? Nendest vooditele kraabitud sõnumitest ei hakka rääkimagi 😀

    Aga ma olen ka arvamusel, et enamik lahkuminejaid on kas väga värsked suhted (pole veel jõudnud tõsisemalt asju võtta) või on tegu väga noortega, kellel ongi nii, et üks nädal puhuvad ühed tuuled, teisel teised (ehk mis silma alt ära, see südamest välja). Kuna enamik suhteinimesi, kes kaitseväkke astuvad, kuuluvadki sinna kahte gruppi, siis pole midagi imestada..

    Samas on minu jaoks väga arusaamatu, kui juba pikka aega koos olnud NAISED äkki ei suuuuuda oma meest oodata. Põhimõtteliselt pead aktiivse voodieluta hakkama saama ainult SBK ajal, paar kuud… Naljakas on siis süüdistada lahkuminekus Kaitseväge- järelikult oli juba varem midagi mäda, sest kui suhe on tugev, siis ei ole vahet, kas mees on ära või mitte. Kaitseväega veel ju eriti hästi, tead kogu aeg, kus mees on, ei pea muretsema kah igasuguste saladuste pärast :D:D

    Vasta
    1. Sirli Lump Postituse autor

      Vot mina ka ei saa aru, et kuidas sa saad olla mitu aastat suhtes ja siis otsustada, et kui mees Kaitseväkke läheb (ja veel hullem, kui ta ise tahab seal ära käia), siis on suhe läbi. Mismoodi sa nii teed? Samas, kui suhtes on juba enne probleeme olnud, siis on ju nii hea Kaitseväge süüdistada. Et see ajaski meid lahku ja tekitas probleeme. Ja kui Kaitseväe ajal oli suhe veel liiga uus ja armastus ja igatsus liiga tugev, siis on hiljem alati rutiini tekkides kergem öelda, et mees muutus Kaitseväes lihtsalt nii palju ja pole enam see sama inimene. Roosad prillid on eest ja kõik on jama eks. Jälle mingi kaitsemehhanism vist. 😀

      Vasta
    2. Merily

      Tahtsin ka just sama kirjutada, et ilmselt enamus on nö värsked paarid, noorukesed. Tean ise paari kutti, kes on läinud väkke ja kel kodus (alaealine) tüdruksõber. Muidugi ei kestnud nende suhted üle paari nädala peale seda. Noor tüdruk ju tahab koguaeg koos olla, ninnunännu, smsid, kõned… Pole midagi imestada.

      Leian, et PÄRIS suhted siiski jäävad püsima. Suhted, kus ollakse päriselt mõttega koos edasi minna. Kus on päris armastus, hoolimine, teineteisevajadus.

      Pole küll kaitsevägi, aga peaaegu samasse auku. Kui mu Härra Soomes tööl käis, siis tema üks sõber rääkis koguaeg, kuidas KÕIK naised petavad, kelle mees ülelahe tööl käib. See oli nii häiriv, minu ja Härra jaoks. Noh, nüüd me pole enam tolle “sõbraga” kokku juhtunud, et saaks öelda “Pole KÕIK need naised ka sellised lehtsabad nagu ta ütles olevat!”

      Vasta
  3. Kadri

    Ei saa mina aru sellest, kuidas ei suuda need mõned kuud jalgu koomal hoida. Pealegi saavad sõduripoisid nädalavahetustel vahel välja ka, laiuta siis oma jalgu! :D.
    Mina igatahes olen ka selle ‘puuri’ poolt siis. Suhe on kahe inimese vaheline vastutus, mida üritatakse ju koos hoida. Kellel tuleb see kergemini, kes peab pingutama. Mida ma mõtlen on siis see, et mille jaoks üldse ringi vaadata ja otsida igaks juhuks ka muid variante, kui sa oled ennast ühele suhtele juba pühendanud. Järelikult väga ei ole ja see inimene sulle nii palju korda ka ei lähe, et sa oleksid nõus talle haiget tegema.
    Mina igatahes oleksin A. ära oodanud, kui ta oleks sõjaväkke läinud. Kahjuks või õnneks teda sinna aga ei võetud. Oleks teada saanud, mis tunne see on.. kuigi vahel ta on nädal kusagil komandeeringus, siis on küll jube igatsus peal, nüüdseks olen ka sellega natukene juba harjunud, oleks selle väega ka harjunud, et vahel nädalavahetuseti näeks.

    PS! Sul ikka jutt päris hästi jookseb :).

    Vasta
  4. Kats

    Mina eelistan ka ikka kahepeale suhet ja olen ka väga truu. Kuigi see termin omab ilmselt samamoodi igas suhtes oma tooni. Sest ma ei usu, et ma peaksin peol käies iga meeldivalt juttu rääkima tulevale mehehakatisele kohe näkku ütlema, et ma olen suhtes ja NO-NO. See tähendab, et sa ise sildistad selle püüdluse kohe ära ja teinekord ei pruugi asjad üldse olla sellise eesmärgiga. Võib-olla olen veidi naiivne ka, aga väike flirt meeldib mulle ka suhte sees aga nagu ma ütlesin – ma armastan oma meest ja ilmselt on see ka veidi loomuomadus. Peol ikka suheldakse, lihtsalt tuleb olla küps ja osata lugeda olukorda. Sellest johtuvalt ma arvan, et see seitsme-päeva-neiu on lihtsalt ebaküps, kes ehk ei ole sattunud eal olukorda, mil ta on pidanud oma mehest olema lahus rohkem kui mõne päeva. Ja esimene kord see ongi raske, ja kui suhe on uus, siis on see veel raskem (been there, done that) ja minu arvates tuleb see lihtsalt küpse mõtlemise ja koosolemisega, et sa oskad sellist olukorda paremini hinnata. Kui pole eal olnud, siis võib tõesti tunduda, et sind enam ei taheta, kui ei helistata ja ei saada pidevalt füüsilist kontakti. Muidugi lõppude lõpuks on siin ikka see, et naine peab endale kaitseväe formaadi ja seal olemise enda jaoks selgeks tegema, et mis see lõpuks ikkagi tähendab ehk siis ei olegi võimalik koguaeg helistada ja rääkida ja nii ongi 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga