Asjad, mida ma ei mõista Vol.3: Träänsivennad!

Ma arvan, et siin Eestis (või mujal maailmas) ei ole mitte ühtegi inimest, kes poleks selle probleemiga varasemalt kokku puutunud. Võibolla ainult need, kes kusagil maal elavad või inimesed, kes kunagi oma jalga linna tõstnud pole. Nimelt siis vol. 3 asi, mida ma kohe üldse mõista ei suuda ja ei hakkagi suutma ehk …

Inimesed, kes kuulavad avalikult kõvasti muusikat, kas makist või kõrvaklappidest!

Mulle meeldib endale ka muusika. Kohe nii väga, et kui koju või tööle jõuan, panen tihti muusika taustaks mängima. Kunagi kuulasin ma kõrvaklappidest rohkem muusikat ka siis, kui ma bussiga sõitsin. Iga kord muidugi enne klappide kõrva panemist kuulatasin, ega muusika nendest niisama läbi ei kostu. Mõtlesin, et ei tahaks kõrvalolevaid inimesi oma muusikamaitsega häirida. Miks peaksid nemad kuulama seda, mis mulle meeldib? Järsku nad ise armastavad hoopis teistsugust muusikastiili jne.

Seda enam oli minu jaoks imestus, kui üks kunagine sõbranna teatas, et tema küll keerab alati volüümi põhja, sest muidu ju muusikat ei kuulegi ja mis vahet sel on, mida teised inimesed arvavad. No mina ei tea… Asi vist ei ole niivõrd selles, mida keegi sellest arvab vaid rohkem selles, kui palju sa teisi inimesi häirid. Umbes, et kui sina kuulad klappidest muusikat nii kõvasti kui sa tahad, siis sa mitte pole inconsiderate brick vaid ei karda teistest erineda.

wrong

Mingil seletamatul põhjusel aga on sellise teguviisi harrastajate maitse väga sarnane. Peaaegu eranditult kuulab see kuulmisraskustega vennike enda klappidest mingit kõige erilisemat träna (trance’i siis), millel puudub igasugune meloodia või käikude muutus. Lihtsalt ongi üks mull umbes 3 minutit järjest, siis vahetub tooni võrra ja laseb 5 minutit sama jampsi edasi. Tümakas peksab nii, et ma kujutaks seda inimest ette pigem oma toas täiest jõust kargamas ja reivimas, kui tuimalt bussi aknast välja vahtimas, mida see vennike tavaliselt teeb.

Mäletan, et kunagi sõitsime ühe seltskonnaga rongiga Tartusse. Kusagil seal alguses tuli peale kaks träänsivenda, kes ei vajanud üldse kõrvaklappe. Nemad kuulasid oma telefonist muusikat lihtsalt valjuhääldi peal, et kõik rongis olevad inimesed ikka saaksid samuti seda imelist heli nautida. Muidugi karjusid nad ise valjuhäälsel venekeelel sellest “muusikast” üle, sest muidu nad ei kuule ju teineteist. What a shame, eks! Olles seda jama umbes 5 minutit kuulanud ja mõelnud, et järgmised 3 tundi seda küll teha ei soovi, siis võitlesime me selle vastu oma telefonide ja valjuhäälse “Hey Mickey you’re so fine…” looga. Kui see ei aindanud, läks käiku “Öölaps”. Vedas vist, et inimesed ei pidanud meie lahingut terve tee kuulama, sest träänsivennad otsustasid järgmisesse vagunisse lahkuda. Kes ikka tahaks sellist jama kuulata enda imelise kõrvupaitava närvilise kräpi kõrval.

Vahepeal mõtlesin ma muidugi õndsalt, et selline träänsikultuur (no ma mõtlen seda osa, kus peab valjuhäälselt teistele oma muusikamaitset demostreerima) hakkab välja surema, aga viimasel nädalal on hakanud mulle tunduma, et asi pole kaugeltki mitte nii ja minu kodukohas, sellel suurepärasel lasnamäel, olen ma täheldanud kohe erilist tagasikäiku. Nüüd on träänsivendadel uued vidinad käes. Sellised suured makid ja kõlarid, mida saab telefoniga ühendada, et siis parema kvaliteediga jampsi inimestele mängida. Nagu see täänsivend poes.

scumbag copy

Eile õhtul koju minnes nägin ma poe ees uut seltskonda. Üks neist kandis makki ja suurt kõlarit ning teine vedas veel ühte kõlarit kaasa. Pealtnäha kallusid mõlemad vähemalt paar kilo ja muidugi tuli sealt sellist nende meelest super träänsi, et ikka kogu naabruskond kuuleks. Meeldiv!

Ma ei saa aru… Miks ma ei näe kunagi, et need inimesed kuulaks enda klappidest ja makikestest klassikalist muusikat, jazzi, ballaade või mida iganes muud… Aga mitte kogu aeg seda jama. No ausõna ei saa aru.

Are we going back to that?

man-with-boombox

dashboard_boombox_3

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

4 mõtet “Asjad, mida ma ei mõista Vol.3: Träänsivennad!

  1. Merje

    Polegi viimasel ajal mõnd “träänsivenda” näinud. Aga kunagi olen näinud kutti, kes kõndis makk seljakotis, ma arvasin, et ta on lihtsalt kiiksuga 😀

    Vasta
  2. aile

    1 liik jubedaid muusikaarmastajaid veel – inimesed, kes rannas raadiot kuulavad kõvasti. Vahet pole, et teised tulid sinna PUHKAMA, raadio peab ikka lällama.
    Ja siis purjus pidulised, kes kõrvalkorterite inimeste rõõmuks kell kolm öösel tümmi peale keeravad.
    Tegelikult on meil Eestis ju suht vaikne ja hea. Hiinas või Indias läheks eestlane vist hulluks…

    Vasta
    1. Sirli Lump Postituse autor

      Jah, neid rannainimesi olen isegi tähele pannud. Õnneks minu majas selle korterimuusikaga probleemi pole. Ei saagi aru… Miks inimesed ei suuda teistega arvestada? Või siis arvavad nad tõepoolest, et nende muusikamaitse ongi see kõige kõigem ja parem. 😀

      Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga