Käibemaksukohus(tus)laseks hakkamisest…

Alustame siis sellest, et käibemaksuarvestus ja maksmise kohustus puudutab ainult neid ettevõtteid, kes on registreerinud end käibemaksukohustulaseks. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on kohustuslik sel juhul, kui aastane müügikäive ületab 16 000 eurot. Selleks, et kohustuslaseks saada, tuleb täita registreerimisavaldus ning saata see aadressile kmkr@emta.ee. Muidugi ei keela keegi sul ka Maksuametisse kohale minemast, mida nt mina tegin. See tundus mulle lihtsama ja kindlama variandina.

Käibemaksukohustuslaseks võib registreerida ka vabatahtlikult ning üldjuhul ongi seda soovitatav teha enne 16 000 euro piirmäära ületamist, sest kellelegi ei meeldi tagantjärele hakata arvestama makse, mida nad pole kliendilt enne küsinud, kuid mida nad seaduse järgi Maksuametile juba võlgnevad. Minu ettevõttest sai käibemaksukohustuslane umbes 3 päeva peale asutamist ning seda puhtalt seetõttu, et osutan suure osa teenustest teistele käibemaksukohustuslastele ja ettevõtetele. Kergem oli sellega kohe alustada. + minu eesmärk oli seda ikkagi teha enne, kui ma hakkan ettevõttele kokku soetama põhivara ning kõike muud sellist vajalikku.

Selleks, et nii varakult käibemaksukohustuslaseks saada, pidin ma aga tõestama seda miljonil erineval viisil. Kõigepealt suhtlesin ma telefoni teel ühe kena naisterahvaga Maksuametist ja seletasin talle pool tundi kõike seda millega minu ettevõte tegelema hakkab. Seejärel saatis ta mulle meilile täiendavad küsimused, millele vastamiseks anti mulle mõned päevad aega. Kokku kirjutasin ma talle nii neli A4 lehekülge teksti, lisades juurde erinevaid dokumente ja nimesid. Kui sa just maksupettusega ei tegele, ei ole nendele küsimustele vastamine mingi probleem. Pigem on tegu lihtsalt aeganõudva ettevõtmisega, et kõik vajalikud paberid kokku ajada.

Milles siis seisneb käibemaksukohustuslaseks olemise positiivsem pool? 

Ikka selles, et olles käibemaksukohustuslane ja ostes kaupu või teenuseid teistelt käibemaksukohustuslastelt, on võimalik teha tasaarveldus müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahel. See tähendab, et kraam, mida ettevõte ostab, on talle käibemaksu võrra odavam. Lauad, kapid, arvuti ja kõik see muu kraam, mida sa reaalselt oma töö tegemiseks vajad. Samas muidugi nii palju ka hõisata ei tasu, sest osutades seejärel ise teenuseid või müües tooteid, tuleb küsida ka ise käibemaksu ning see siis Maksuametile ka ära maksta. Vot kui tore. See on käibemaksukohustuslaseks olemise miinuspool. + muidugi kõik need deklaratsioonid ja raamatupidamine.

Käibemaksukohustustuslasel nimelt tuleb iga kuu kohta esitada käibedeklaratsioon järgneva kuu 20-ndaks kuupäevaks, mis tähendab rohkem paberimajandust ning tööd raamatupidajale. See omakorda tähendab tõenäoliselt veidi suuremaid raamatupidamiskulusid, kui sa just pole võimeline deklaratsioone ise esitama ja raamatupidamisega tegelema. Kes soovib lugeda minu pisikest (või mitte nii pisikest) heietust raamatupidamise teemal, saab seda teha siit.

Millal on kasulik registreerida vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks?

Seda ma küll juba mainisin, aga tõepoolest just siis, kui osutad teenuseid teistele ettevõtetele. Põhiliselt eraisikutele tooteid/teenuseid pakkudes ja mitte käibemaksukohustuslane olles on sul ju võimalik küsida käibemaksu võrra vähem raha. See annab sulle märgatava konkurentsieelise kõikide nende ees, kes käibemaksu enda arvetele otsa peavad kruvima.

Mitte käibemaksukohustuslane olla aga on kasulikum siis, kui ettevõtte kulud on madalad. Mina, kellel mul on kontor Tallinna kesklinnas, pean seda kokkuvõttes päris suureks kuluks, nii, et minule on käibemaksukohustuslaseks olemine kasulik.

Veel käibemaksukohustuslase kohustusi peale deklaratsioonide esitamise?

Kui arve väljastaja on käibemaksukohustuslane, peab ta alati käibemaksu oma arvetele märkima ja selle riigile tasuma, sõltumata sellest, kas ostja on käibemaksukohustuslane või mitte. Mittekäibemaksukohustuslane arvele käibemaksu kirjutada ei tohi ning kui teil on kahtlus mõne ettevõtte suhtes, on teil alati võimalik seda kontrollida ning paluda endale arvet, mis käibemaksu ei sisaldaks. Miski muidugi ei välista seda, et teile ei esitata järgmiseks samas summas arvet, mis ütleb, et teenuse/toote hind on vahepealse küsimise peale tõusnud ups-ups, täpselt käibemaksu võrra.

Käibemaksukohustuslaseks olemist saate kontrollida siit.

Mis aga juhtub ettevõtetega, kes märgivad enda arvetele käibemaksu, ise mittekäibemaksukohustuslased olles, saate lugeda siit.

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga