Rubriigiarhiiv: Advertising and Imagology / Reklaam ja Imagoloogia

Kuidas minust jälle üliõpilane sai…

Ma olen nüüd jälle endale pisikese puhkuse blogimisest lubanud. Tegelikult ei olnud see tingitud mingist blogikriisist nagu paljudel paistab olevat. Pigem sellest, et eelmise kuu lõpus suutsin ma meeldivalt (või mitte nii meeldivalt) ületada igakuist andmemahtu (mida pole varem kordagi juhtunud) ning selle kuu alguse olen ma puhtalt pühendanud ettevõttele ja õpingutele ülikoolis.

Jah, tunnistan siis ausalt ja avalikult, et mina Sirli, olen jälle üliõpilane.

Ilmselt olete te isegi märganud, et ma olen selline inimene, kes kaua ühe koha peal paigal ei püsi. See tähendab, et kui ma tunnen enese jaoks, et olen ühe eesmärgi saavutanud, siis leian ma tihti silmapiirile järgmise ning asun seda taga ajama. Lihtsamalt öeldes otsustan ma mõnikord peale ühe moosisaia söömist veel teise ka otsa süüa. 😀 See muidugi ei tähenda, et ma eelmiste eemärkide saavutused (kui need veel kestavad) pooleli jätan või nurka viskan. Ma lihtsalt liigun enda jaoks edasi, et end arendada ja no lihtsalt, et mitte paigal tammuda.

Ma jõudsin küll enda ask’is juba ühele küsimusele vastata, mis soovis teada, kuidas mul läksid need ülikooli sisseastumiskatsed, kus ma käisin, kuid peale sellele küsimusele vastamist on olukord natukene muutunud. Kui esialgsetel andmetel jäin ma täpselt joone alla (ehk vastu võeti 56 õpilast ning mina olin nr 57), siis natukene aega hiljem sain ma meilile teate, et kusagil on olnud see üks õpilane, kes on oma kohast loobunud ja seega olen mina sees. 🙂 Asjaolu, et ma olen see viimane ei morjenda mind ülde. Pigem tunnen ma selles osas just soovi kõigile tõestada, et oleksin selles nimekirjas pidanud olema nr 1. Mitte, et üks nimekiri üldse nii oluline oleks.

See aga tähendab, et alates sügisest (praegusest) olen ma Tallinna Ülikoolis kommunikatsiooni magistriõppes sees ja asun seda kraadi siis ettevõtte kõrvalt omandama. Eks tulevik näitab, kuidas mul see kõik õnnestub, aga arvestades asjaolu, et olen sisuliselt terve oma täiskasvanuelu veetnud samal ajal õppides ja täiskohal töötades, ei tohiks ka see takistus midagi ületamatut olla.

anigif_enhanced-buzz-19860-1392782090-12

Aga blogimisest tõesti niipalju, et hetkel on mul mustandites seismas tervelt 14 postitust. Ma ei tunne, et mul oleks blogikriis. Mõnikord tunnen ma pigem, et asjad, mille olen valmis kirjutanud, ei ole seda mitte. Nii ma siis hoiangi neid seal ilmselt seni, kuni ma tunnen, et nad on avaldamiseks valmis. Sügis aga iseenesest tõotab tulla huvitav ja täis erinevaid üritusi ja tegemisi. Avaldanud ei ole ma ka veel postitusi fototöötluse kohta ning ka teist osa sellest 50st faktist enda kohta. 🙂

Kuidas reklaami ja imagoloogia erialale sisse saada!

Kuna paljud on seda küsinud ja kuna ma reaalselt näen neid otsinguid, mida inimesed teevad ja kuidas nad minu blogini jõuavad, siis olen täheldanud, et igal aastal on üks otsitumaid teemasid reklaami ja imagoloogia eriala Tallinna Ülikoolis. Jah, need kes mind juba mõnda aega jälginud on või rohkem postitusi lugenud, teavad, et olen selle eriala nüüdseks peaaegu kolm aastat tagasi lõpetanud. Seotud olen aga sellega olnud juba ligi 6 aastat, sest praegugi õpib üks siin minu kõrval Priimäe suuliseks eksamiks. Wink wink!

Seega olen ma juba mõnda aega mõelnud, et panen kirja mõned tähelepanekud selle kohta kuidas antud erialale sisse saada (mida silmas pidada) ja võibolla meenutan ühtlasi ka seda, kuidas ma ise seda omal ajal tegin.

downton-abbey-spoilers1

Kui viimastel aastatel olen ma sisseastumiskatsetel (jah, ma käin vestlustel kohal vaatamas neid, kes soovivad sisse saada) näinud rohkem inimesi, kes nö tunnevad kedagi, kes tunneb kedagi, kes õpib reklaami, siis minu ajal oli neid inimesi ikka vähem ja mina ise ei tundnud küll kedagi. Kui üks väga hea sõber kuulis minult, et olen otsustanud just sellele erialale proovida, olid tema esimesed sõnad mulle: “Sul on ikka mingid varuvariandid ka? Sest sinna ei saa. See on liiga raske!” Mina muidugi mökitasin vastu, et jah ikka on mul backup plan ja midagi mul sel hetkel reaalselt oli ka, kuid kui sisseastumiseksamid lähemale jõudsid, suunasin ma kogu oma jõu sellele erialale ja absoluutselt igasugused muud valikud ei tulnud kõne alla. Ei olnud mul avaldusi tehtud mujal ülikoolides ja ainus koht mida olin enne reklaami katseid proovinud (ja kuhu ma ei tahtnud tegelikult minna ehk Tartu Ülikool) oli peale akadeemilise testi sooritamist pika kriipsuga maha tõmmatud. Ei tea mis seal täpselt nihu läks aga künnist ma tookord ei ületanud – või no seda künnist, mida minu soovitud eriala jaoks vaja oli. Seega oli minu reaalselt ainukene valik reklaam ja imagoloogia.

Aga tagasi selle juurde, et iga aastaga on seal rohkem inimesi, kes tunnevad kedagi, kes tunneb kedagi, kes… jne. Kui sinul selliseid tutvusi ei ole, siis võibolla leiad sa siit mõned soovitused, kui oled just selle eriala endale valinud ja tulevikus ka katsetele lähed.

3461301

Ma päris ausalt ei oska essee kohta midagi eriti tarka öelda. Kujuta ette ennast suurde saali inimestega, kes kõik kirjutavad samast teemast ja mõtle siis, mida sa saad teha selleks, et kõikidest neist erineda. Minu poolest kirjuta kogu jutt luuletusena. Kasuta roosat paberit. Kirjuta arukalt või no see on veider nõuanne, aga mida iganes.
Ma mäletan täpselt, et olin enda essee mõttes kenasti ette valmistanud. Või vähemalt kena alguse, kuidas ja millest ma kirjutan ning mida ma enda kohta mainin. Siis aga astus Linnar uksest sisse ja ütles “ärge julgege mulle kirjutada iseendast”.
“Wellllllll… There goes my essay!” oli minu esimene mõte, sest reaalselt olin ma plaaninud suure osa sellest esseest rõhuda oma headele külgedele ja sobivusele. Oli ju essee teema “minu imago”. Korraga aga oli start ja enamik inimesi tõmbas laua alt välja mingid paberid ja raamatud. “Whaaat? Nii võis teha?” oli minu teine mõte.

giphy

Seejärel hakkasin ikkagi kirjutama. Midagi Goethe’st ja sellest kuidas elus tuleb teha valikuid. Ja president Merist ja haritusest ja teadmiste rakendamisest jne. Olin täitsa rahul endaga aga ikka kusagil peale esimest lehekülge jooksin natukene kokku ja otsustasin kõrvale ka piiluda. Seal oli üks tüdruk kelle esseelt ma reaalselt lugesin umbes sarnase lause: “Nagu minu sõbrad ütlevad mulle koguaeg, et ma olen nii trendikas ja mul on nii ilusad ja head riided aga mina ei arva, et cool olemiseks peab sul olema paljude brändide riideid ja sellepärast ma võin osta kaltsukatest ka asju aga ma olen ikkagi lahe.” Või no midagi sarnast.

tumblr_inline_moe6la0HRz1qz4rgp

Kas ma seda tüdrukut seal kunagi enam nägin? Ma arvan, et te teate ise ka vastust.

Aga üleüldiselt siis kokkuvõtlikult kolm punkti:

Nr 1: See peaks olema sinu esimene valik, ainus valik, kõik mida sa üldse tahad!

Teisisõnu sa pead tahtma tõepoolest sinna erialale sisse saada. Või kui sa seda nii väga ei taha ja tulid proovima kas sa saaksid, siis peaks sul peas olema ikka nii palju oidu, et mitte mainida seda, kuidas sa proovid veel umbes viite kohta ja enamasti erialadele nagu juura, käsitöö, põllumajandus või muu sarnane kraam, mis kohe kuidagi reklaamiga ei haaku. Olen näinud küll neid kordi, kui inimene tuleb reklaami ja jutustab pika loo sellest kuidas ta õppis kaks aastat käsitööd aga nüüd ta mõtles, et see pole ikka tema eriala. Selline drastiline muutus pigem paneb mõtlema, ega sa järsku ei ole oma elus asju piisavalt läbi mõelnud! (Ja raudselt tüdined ka sellest erialast.)

give_it_to_me_stephen_colbert

Ma mäletan hästi, et kui esseed kirjutasin, siis küsis Linnar valjuhäälselt veel seda, kellele see eriala on teiseks valikuks? Ja kui neid siin saalis on, siis tõusku parem kohe püsti ja tehku ruumi nendele, kes reaalselt sellel erialal õppida soovivad! Seega kui sa oled kuidagi sattunud sinna nii, et see sinu muude valikutega ei haaku, siis leia midagi, et näidata oma tahet!

Nr 2: Selle eriala nimetus on reklaam ja imagoloogia… Sa ikka tead seda?

Aasta aastalt jääb mulle tunne, et inimesed, kes tahavad sellele erialale sisse saada keskenduvad pigem selle nimetuse teisele poolele. Kõikidest saavad suured imagoloogid ja nad hakkavad asju kujundama ja teevad üldist stilistitööd. Tuletan siinkohal meelde, et eriala nimetus on reklaam ja … . Rõhk sõnal reklaam! Kas sulle üldse meeldivad reklaamid? Ei, sa vihkad neid kogu aeg, kui nad sinu lemmiksarjale või filmile vahele segavad! Miks sa siis arvad, et see eriala sulle meeldib? Miks sa arvad, et sa sobid siia? (Nagu absoluutselt enamik teisi enne sind.) Kui ma küsin sinult milline on sinu lemmik reklaam, siis mis sulle meenub? Aga mis oli eelmise aasta parim reklaam? Milline oli halvim? Miks? … Kõikidest oma näidetest, mida sa praegu mõtlesid, peaksin ma küsima… Kas sa suudad reaalselt tuua näiteid millestki mis ei ole telereklaam? Sest on olemas veel raadio-, print-, väli- jne reklaamid. Ära arva, et seda ei panda tähele, kui sa moka otsast tood näiteid selle kohta, mida sa eile õhtuse filmi ajal telekast nägid. Do your research! Seriously!

7997241

Nr 3: Sul peaks olema pealehakkamist, julgust ja no üleüldist südikust.

On mõistetav, et oled vestlusel närvis ja käsi võibolla natukene väriseb ja süda peksab sees. Sest noh, sa oled just tulnud grupi inimeste ette, kes sind hindavad. See ei tohiks takistada sul enda üle naermast või olemast see inimene, kes sa oma tavaelus oled. Kui sa tavaelus selline julge ja aktiivne ei ole, siis saab sul sellel erialal ka tulevikus olema väga raske. Kui sa kohkud ära näiteks suvalise küsimuse peale “Kas sulle seks meeldib?”, kokutad natukene, et äää, möö, misassja… Ja mõtled siis, et mis küsimus see selline on, siis sa oled ilmselgelt valel teel. Õige vastus siin on “Jah, absoluutselt”, “Oleneb kellega ja kus” või no kui sa pole veel seksinud, siis julge öelda, et “Ei, ma täpselt veel ei tea, pole proovinud, sest keegi pole minu jaoks veel piisavalt hea ning kedagi keskpärast ma ei otsi!” või mida iganes sarnast. Ole julge teisisõnu. Sest kui sa selle küsimuse peale, mis ilmselgelt oli mõeldud vaatamaks, kas sind annab kõigutada, kohkud ära ja lähed näost punaseks, siis suure tõenäosusega see ei ole ala sinu jaoks. Kui sa nii tunned, siis tee kõigile teene ja loobu kohe nüüd!

Okei, olgem ausad, sellist nalja ei tehta igaühega ja küsimuse vorm võib olla milline tahes aga minu mõte siinjuures on see, et ära mökita ja pomise moka otsast midagi “ma ei tea” sarnast. Seda viimast ära ütle üldse kunagi! Kui sinult küsitakse lahendust millelegi, siis iga lahendus ja mõte on parem, kui “ma ei tea”. Ole arukas, selgita oma seisukohti ja paku välja huvitavaid lahendusi. Ehk siis kui keegi näitab sulle pilti mehest, kes ülikonnas joob midagi kruusist, siis usu mind, aga kõige igavam on sul pakkuda, et sa reklaamiksid selle pildiga kohvi.

tumblr_mardho5pXs1ruq26o

Sa teed nalja eks? Keegi teine peale sinu ei oleks selle mõtte peale tulnud? See on sinu parim üritus??? (Sest mingil magic moel on sellise vastuse pakkujaid ikka paganama palju!)
Minu poolest paku, et sa müüd kõhulahtistit, wc poti kaant, värvilisi kondoome lastele aga ilmselged lahendused ilmselgelt ei ole need, mis sind teistest eristavad. Seda peaksid sa ise ka teadma!

Ja… That is pretty much it! Kolm lihtsat punkti. (Mis tagantjärele vaadates kehtivad paljude erialade kohta.)

PS! Ja kui sulle tundus eelneva tegemine/rakendamine liiga raske või sa arvad, et ma kasutasin liiga palju gif’e, siis… Here’s one more for you!

The-Following_thumb

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...