Rubriigiarhiiv: Advertising and Imagology / Reklaam ja Imagoloogia

Reklaam ja Imagoloogia – Lõpp!

Olen juba pikka aega viivitanud selle postitusega. Ehk siis kõigepealt pisikene ülevaade sellest 13’ndast Juunist.

Kuna ma ei pidanud aktust eriliselt suureks sündmuseks, möödus terve päev suhteliselt kiirelt ja rahulikult. Hommikul sadas vihma nagu oavarrest aga mina lippasin ikka tööle. Peale seda jooksin koju, tõmbasin esimese tumeda (loe: sobilik vihmaga) kleidi selga ja läksin lõpetama. Nothing special.

Aktusel istusime maha …

Just nii kiire ja lihtne see oligi. Kogu see värk, mis kaasnes keskkooli lõpetamisega (proovisoengud, kleidi õmblemine, sobilike kingade leidmine poest jne) jäi seekord ära. Samas ei ole see bakalaureuse kraadi omamine mulle veel siiani kohale jõudnud ja enamasti paneb kogu selle see-on-suur-saavutus jutu kuulamine mind lihtsalt kaasa noogutama. Aju ütleb mulle üht, aga tunnet vist ei tulegi.

Igatahes… Peale seda sõitsime Viikingite külla sööma 🙂

Väga armas kohalik kutsu 🙂

Minu emme lõpukingitus mulle aga oli selline asi nagu “Dinner in the sky”, mis meie puhul oli küll tegelikult hommikusöök.

Mis see “Dinner in the sky” siis on? See on taevarestoran, kus inimesed tõstetakse 50m kõrgusele taevakohale sööma ja imetlema.

Peale seda kogemust tean ma kindlalt, et ei lähe kunagi langevarjuga hüppama ega midagi muud selle sarnast tegema. Kogu see kogemus oli üliäge ja huvitav, aga ma tõesti arvan, et minu kõrgusekartus seda enam teha vist ei luba. 🙂

Aga väikene kokkuvõte ka sellest… (Kuna see postitus polnud veel piisavalt pikk!)

Niisiis kinnitati meid kõigepealt meie toolidesse…

Tõsteti ette meie müstiline suupiste, kuhu alla ei tohtinud veel piiluda…

Minu töökoha aknad otse “Dinner in the sky” restorani kõrval 🙂

Going up…

Food and champagne!

The View!

Uff… Küll see oli jälle üks pikk postitus 🙂

Jätka lugemist

ERKI Moeshow vs Tiim Reklaam

Viimasel ajal avastan pidevalt, et olen oma ajatajuga natukene pahuksis. Mõtlesin, et kui eksamid läbi siis algab tõsine suvi ja peesitamine, kuid kusagilt ilmusid ikkagi mõned kiired tegemist vajavad asjad ja igasugune trill ja trall lihtsalt jätkus. Hetkel ei ole veel tunnet, et hakkaks tuure maha võtma, aga võibolla see ongi suvi 🙂

Ka selle postituse sisu räägib tegelikult eelmisest laupäevast (millest on päris palju möödas), kui toimus ERKI moeshow ja reklaamikate suvepäevad…
ERKIst võibolla niipalju, et võrreldes eelmise aastaga oli ikka palju erinevusi kogu ettevõtmises (alates baari puudumisest kuni loominguni muidugi). Oli kollektsioone, mille riideid võiksid kohe selga visata ja ranna poole teele asuda, oli neid mida sa iseloomustad lausega “väga huvitav ja hea, kuid Eesti tänavale veel minna ei saaks” ja oli ka neid, mis rabasid niisama mõtte või vormikusega. Mõned meeldejäävamad palad aga juba allpool piltide näol.

Hoiatan muidugi ka kohe ette, et tegemist on ühe pika postitusega 😀

Moeshowle jõudsin ma kusagil 5 minutit varem (nagu minule kombeks ikka), aga asi seegi eks 🙂

Selle aja peale olid reklaamikad muidugi ammu jõudnud Paunkülla, kus meie “olemine” pidi aset leidma ja seega olid nemad juba koha üle vaadanud…

Mul ei ole õrna aimugi, kelle auto see oli 🙂

Esimesed said aega veeta parvesaunas ja muidugi päikese käes peesitada. Mmm… Tundub üli mõnus.

Ma eeldan, et see on kohalik…

ERKI moeshow aga jätkus…

PS! Eyes on the shoes in this picture!

Reklaamikate suvepäevad said vahepeal hoogu juurde, kui ka Linnar kohale jõudis… Nüüd võisid mängud alata!

Meil aga algas ERKI showl teine vaatus…

PS! Love the glasses!

PS! Eyes on the shoes again in this picture!

Vot selline oli siis ERKI moeshow 2011 … Elame, näeme, mis järgmisel aastal varuks on 🙂

Peale ERKIt aga asusime kohe koos Mareki ja Sandraga teele Paunküla poole, kus pidu juba selleks ajaks täis hoos oli. Muidugi suutsime me algul õigest pöördekohast mööda sõita suure lobisemise tagajärjel, kuid lõpuks me sinna ikkagi jõudsime.Käima läks suurem laulumaraton, kuna pillimängijatest meie seas puudust ei tule… Kõlasid erinevad Smilersi hitid ja muidugi vana hea “Pille-Riin” .

Ja üks kahest pildist, millele ka mina jäädvustusin. Ilmselgelt oli selleks ajaks kaameramees juba natukene kutu, sest peale selle enam väga pilte tehtud polegi. Ja God only knows mis asja mina ja Tiit nendest juustudest vahime… Mäletamist mööda oli tegemist mingite käbidega 🙂

Just nii siis mööduski eelmine laupäev. Kiirelt!

Lähiajal on mul plaanis aga veel ühest vahvast slash ei-tee-enam-kunagi tegemisest pilte jagada. Millest täpsemalt, jätan hetkel saladuseks 🙂

Jätka lugemist

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...