Rubriigiarhiiv: Business plan / Äriplaan

Äriplaan – SWOT analüüs

Hoiatus! Puhtalt äriplaaniteemaline postitus.

Kuues peatükk sinu äriplaani kirjutamisel võiks olla SWOT analüüs.

Mis see SWOT siis õietigi on? Sõna ise tuleb inglise keelest ning tähendab lihtsamalt lühendit sõnadest: Strenghts, Weaknesses, Opportunities ja Threats ehk siis Tugevused, Nõrkused, Võimalused ja Ohud. Põhimõtteliselt nii lihtne see ongi. Selles peatükis pead sa seega kirja panema enda tulevase ettevõtte need neli asja, tooma nad punktidena välja ning selgitama siis nende punktide tagamaid. See ongi analüüs.

Mina soovitan peatükis esialgu tuua tabelina välja kõik need neli rühma ning seejärel jagada Tugevused, Nõrkused, Võimalused ja Ohud alapeatükkideks ehk numbritena 6.1, 6.2, 6.3 ja 6.4. Minu tabel nägi välja selline:

SWOT

Täpselt nii palju punkte oli mul välja toodud iga grupi/rühma all. Tähtis on, et näitaksid, et oled kõik ettevõtte sisukohast lähtuvad aspektid läbi mõelnud, et tunned oma tugevusi ja nõrkusi ning pole jätnud midagi kahe silma vahele. Kui sul on tabelisse toodud umbes 10 tugevust ja selle juures ainult 2 nõrkust, siis ilmselgelt äratab see kahtlusi ja paneb mõtlema kas hindad enda riske ikka õigesti.

Samuti peaksid punktide määratlemisel jälgima, et Tugevused ja Nõrkused on miski, mis tulevad sinu ettevõttest seestpoolt. Võimalused ja Ohud on aga sellised asjad, mis võivad tekkida või mitte tekkida ja tulevad justkui väljastpoolt. Miski, mida sa võibolla takistada ei suuda. Nagu nt on ohuks mõne sinu kliendi pankrot vms.

Täpsemalt, mida siis iga alapeatüki all välja tuua?

Tugevused

Alustava ettevõtte puhul võivad sisemiseks tugevuseks olla nt palgatud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid. Niisamuti võivad antud punktid saada ka miinusteks, kui sul juhuslikult töötajaid ja eellepinguid veel ei ole, tehnika samuti puudub ja raha ka ei ole, et ettevõtet alustada.

Aga üldiselt siis veel võimalikke tugevusi: unikaalne toode/teenus, kaasaegne tehnoloogia, koolitatud personal ning võimalus täiendkoolitusteks, asukoht, pikaajaline turuliidri seisund, tugev logistika, madalad varumiskulud, madalad püsikulud, kogenud ja kompetentne juhtkond ise jms.

Mina sain enda äriplaanis (lisaks mõnele eelpoolmainitule) tugevuste alla kirjutada ka olemasolevad koostöösuhted ja olemasolevad töötajad, kuna mul olid ette näidata juba eellepingud töötajatega ning tõestus sellest, et mul ka tulevasi toetajaid ja koostööpartnereid on. Kuidas sina selle enda jaoks lahendad, on muidugi teine teema.

Punktis 6.1 aga kirjutasingi punktidena lahti mida ma mõtlesin toetajate all. Viitasin lisale, milles olid toetajad ära toodud või viitasin koostöö eellepingutele. Tõin välja, miks on nt asukoht minu jaoks väga oluline ning kuna sellel hetkel olid meil läbirääkimised ruumide osas juba lõppenud siis ka asjaolu, et see osa on tehtud ja teame juba kuhu ruumid tulevad, miks nad sinna tulevad, miks see asukoht on meile vajalik ja mis on selle asukoha eelised kõikide konkurentide ees jne. Täpselt nii saad kirjutada ka iga punkti juurde.

Nõrkused

Võimalikke nõrkusi: puudulik kvaliteedijuhtimine, asukoht, üldine toote/teenuse kvaliteet või hind, suured üldkulud, koolitamata tööjõud (nt sinu sugulased ja tuttavad, kes aitavad aga kellel puudub vastav haridus), vajalike teadmiste puudus, toote/teenuse halb maine ostjate seas, toote/teenuse maine puudumine või teadmatus maine suhtes, madal krediidivõime, sinu, kui ettevõtte juhi varasem ettevõtluskogemuse puudumine, finantsvahendite nappus, valdkonnaspetsiifikast tulenev toodete või teenuste eripära, eellepingute puudumine jms.

Mina kirjutasin nõrkuste alla ühe punktina muidugi finantsvahendite nappuse, sest kokkuvõttes soovisin ma ju ikkagi saada Töötukassalt toetust. Ühe asjana tõin taaskord välja ka asukoha, mis oli märgitud ka tugevuseks. Seekord teises aspektist ehk siis kuna minu ettevõte tegutseb Tallinnas, siis oleme me esialgu kaugel kõigist teistest linnadest ja nendes elavatest inimestest ning pole midagi parata, selles osas on asukoht esialgu meile ka miinuseks.

Võimalused

Võimalikke võimalusi: uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine, riigipoolne tugi tegevusalale, uue ostjategrupi tekkimine, toote/teenuse vajalikkuse kasv, uute töökohtade teke nt väiksemates linnades, konkurentide tagasitõmbumine turult jms.

Teisisõnu kõik mis võib juhtuda ja olla kasulik sinu ettevõttele. Samuti mis kõik võib juhtuda, kui sinu ettevõte alustab tegevust. Küll aga ei peaks seda viimast lauset võtma nii tõsiselt, et kirjutada võimalustesse, et omanik rikkaks saab. Seda pole vaja. Kuigi ka see on võimalus. Aga praegu on meil tegemist võimalustega sinu ettevõtte seisukohalt.

Ohud

Võimalikke ohtusid: konkurentsi tihenemine valdkonnas, majanduse hangumine, turu kasvu peatumine, rahvastiku vähenemine piirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus, kogenud konkurentide agressiivne turuletulek, kulude kasv seoses muutustega seaduandluses, ostjate eelistuste muutumine, klientide võimalik pankrot jms.

See on nüüd selline alapeatükk, mida peaksid võtma eriti tõsiselt. Just selle alapeatüki sisu saad sa enim kasutada ühes hilisemas peatükis, mis kannab nime Riskianalüüs. See on kõige viimane peatükk üldse ning selleni me veel jõuame. Üleüldiselt aga peaksid kirja panema punktid, mis võivad juhtuda ja mis sinu ettevõttele kasulikud ei ole. Kellele ikka meeldiks siis konkurentsi tihenemine, kulude kasv või klientide pankrot?

————————————————————————————————————————–

Selliselt koostatud analüüs annab ülevaatajale ja ka sulle endale adekvaatse pildi ettevõttest ja selle ettevõtluskeskkonnast. Ise peaksid ju samamoodi suutma antud punktide järgi määratleda, ka sinu ettevõte on võimeline tugevuste arvelt vastu seisma välistele ohtudele või kas sisemised nõrkused takistavad väliseid võimalusi ära kasutamast? Punktide seletamisel aga tee lühidalt ja hea, kui saaksid iga punkti võtta kokku maksimaalselt kolme lausega. SWOT analüüs peab olema võimalus haarata kiirelt kogu üldist informatsiooni, mitte võimalus sulle pikalt asju lahti seletada.

Üleüldiselt aga lisaks lühidale seletusele päris kõike ka kirja vaja panna ei ole. Tähtis on, et määratleksid antud alapeatükkides just sinu enda ettevõtte seisukohalt kõige tähtsamad punktid ja räägiksid neist. Selline keskmine 4-7 punkti on täiesti piisav minu arvates. Näiteks, kui tegeled tavalise kontoritööga, siis ei ole sul ju vaja märkida enda tugevuseks, et teil on väga vinge tehnika, mis suures ulatuses tähendab seda, et printer on tasemel, skänner on ka päris kobe ja koopiamasin on üldse üle igasuguse prahi. Loogiliselt võttes peaksid ikka aru saama, mis on sinu ettevõtte seisukohalt kõige tähtsam. Ja nii lihtne see ongi. Tugevused, Nõrkused, Võimalused ja Ohud.

Hetkel sellest peatükist kõik. Küsimused võid kirjutada nii postituse alla kui meilile (selle leida ülevalt kontakti alt) ning ülejäänud äriplaaniteemalisi postitusi saad lugeda klikkides üleval “Ettevõtlusest & Äriplaanist” sildil. 

Edu kirjutamisel!

Äriplaan – Ärikeskkonna analüüs

Hoiatus! Puhtalt äriplaaniteemaline postitus.

Põhimõtteliselt on tegu peatükiga, mis tekitas minus esialgu kohe eriti palju küsimusi. Jah, õppematerjalides oli kirjas, et peaksin oma ettevõtet puudutavatest teguritest tegema nii makro-, kui mikrokeskkonna analüüsi, kuid kui mõjutavaid tegureid on vähe, pole nende eraldi käsitlemine põhjendatud ja vajalik. Kumba ma siis tegema pean? Neid eraldi määratlema või mitte? Sest mõnes mõttes mind ju mõjutab palju tegureid, kuid kas need kõik on ka mainimist väärt? Vot seda ma ei teadnudki.

Kuidas ma seda kõike siis kirja panen, kui ma täpselt kõiki tegureid hoomata ei suuda või ei oska? Millest ma alustan? Panen lihtsalt kõik punktidena kirja ja jagan siis kuidagimoodi alapeatükkideks? Mida ma igas peatükis üldse kirjutan? Kust ma kogu info võtan? jne jne. Miljon küsimust jooksis minu peast läbi ja kohe kuidagi ei leidnud üles seda otsa, kust pisikest niidipallikest harutama hakata. Mingil hetkel aga sain selle segaduse asemel korra loodud ja nüüd ma jagangi siin sinuga neid pisikesi abistavaid küsimusi, et leiaksid enda niidiotsa kiiremini ja kergemini üles.

Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides.

Makrokeskkonna analüüs käsitleb muutusi riigis, kus tegutsetakse ning kus asuvad põhilised kliendid ja konkurendid. Makrokeskkonna faktorid jagunevad eraldi enamvähem nii:

  • Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne)
  • Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne)
  • Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne)
  • Tehnoloogiline keskkond (uurimis- ja arendustöö tase, tootearendus jne)
  • Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne)
  • Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne)

Antud keskkondade määratlus ei ole kivisse raiutud ja seega tuleks sul välja valida oma ettevõtte seisukohast just olulisemad ärikeskkonna faktorid. Kui sinu ettevõtet kohe kuidagi ei mõjuta kohalikud valimised, siis ei ole mõtet seda ka mainida. Jah, valimiste tulemusena võivad töösse minna mõned uued seadused, mis sinu tegevust mõjutada võivad jne, kuid nii üldisi, teoreetilisi ja oletustel põhinevaid punkte pole antud peatükis mõtekas välja tuua. Seejärel ega muud üle ei jäägi, kui asuda info otsingule. Allikaid on muidugi igasuguseid alates lihtsast internetist kuni artiklite, raamatute ja muu selliseni välja. Infot saab ka konkureerivate ettevõtete aastaaruannetest, riiklikest dokumentidest, intervjuudest jne. Pead oskama selle kõik vaid üles leida.

Mikrokeskkonna analüüs aga on tegevusala analüüs, kus tuleks jälgida ja analüüsida järgmisi näitajaid:

  • peamised edutegurid majandusharus (tegevusalal)
  • viimaste aegade trendid majandusharus (tegevusalal)
  • sisenemisbarjääri olemasolu
  • varustajate/ostjate võimu olemasolu
  • konkurentsisituatsioon majandusharus (mitu ettevõtet, nende suurus, omanikud jms)
  • ennustatavad arengud majandusharus
  • hinna ja omahinna võimalikud arengud
  • kui suur on majandusharus ekspordi osakaal
  • kui suur on importtoodete konkurents

Ka need punktid ei ole raiutud kivisse ning keskenduma peaksid taaskord just neile, mis sinu ettevõtte seisukohast kõige olulisemad on.

Selleks, et edaspidi oleks sul võimalik kergemini hoomata oma ülesande sisu, toon ma järgnevalt näiteid enda äriplaani kirjutamisel loodud alagruppidest. Esitan ka küsimusi, mis aitaksid sul paremini leida mõtteid, mida peaksid enda ettevõtte kohta just selles peatükis kirja panema. Mind ennast oleks need küsimused aidanud. Loodan, et aitavad ka sind!

Sa võid kasutada ülaltoodud “malli” ja punkte; võid kasutada neid, mida kasutasin mina (ja millest räägin täpsemalt allpool), kuid kõige parem on siiski see, kui mõtled korraks enda tegevuse läbi ning ühendad need kaks varianti omavahel, tuues välja just need tegurid, mis sinu ettevõtte seisukohalt olulised on.

Vaadates minu äriplaani sisukorda (mida saad teha siin), selgub, et jagasin makro- ja mikrokeskkonna tegurid nö alagruppideks. Otsustasin makrokeskkonna all välja tuua eraldi näiteks demograafilise-, kultuurilise-, teaduslik-tehnoloogilise- ja majandusliku keskkonna. Need olid minu ettevõtte seisukohalt kõige olulisemad. Antud alagrupid ei olnud küll üks-ühele sellised, nagu üleval “mallis” ette nähtud, kuid ühendatud gruppidega sain kõige paremini kirjeldada ettevõtet mõjutavaid tegureid.

See tähendab, et siinkohal ei saagi ette anda kindlat malli. Vaid sina ise tead, mis sinu ettevõtte seisukohalt kõige olulisem on! Mida aga kirjutada täpsemalt nendes alagruppides?

PS! Toonitan, et kõik järgnev on suhteline ning tuleks kirja panna sinu ettevõtte seisukohast lähtudes. Kui mina tegelen moega, siis ei pruugi ma esitada õigeid küsimusi sinu jaoks, kui oled otsustanud luua uuendusliku tuulegeneraatori või pakud savist valmistatud hernehirmutisi vms. Mingi oletuse, millest alagruppides kirjutada, peaksid aga kindlasti minu esitatud küsimuste põhjal kätte saama.

Võid välja otsida erinevaid uuringuid lugemusest või statistikat külastatavuste kohta. Aga pea meeles, et ükskõik millises punktis sa midagi mainid või välja tood, sul peab olema alus nende andmete edastamiseks. Õhust arve võtta ei saa! Seega pead sa tagama ka kõik väljavõtted või lingid ning korralikult ka äriplaanis viitama oma allikatele.

Demograafiline keskkond

Kui sinu tegevust mõjutab inimeste hulk riigis või linnas, kus tegutsed, saadki sellest alustada. Kus oled otsustanud oma äri rajada ning kuidas mõjutavad sealsed inimesed ja nende eluolu sinu äritegevust? Kas oled linnas või põldude vahel ja kuidas see sinu tegevust mõjutab? Kas inimesed sinu ümber üldse mõjutavad sind? Milline on olukord selles kohas, kus sa müüd? Just demograafiliselt. Millised on kaubandusteed või ligipääs sinu tootele/teenusele? Kas äri alustamise koht või kontori asukoht on seega põhjendatud? Kas sinu tegevust mõjutavad erinevad demograafilised suurüritused või sündmused nagu laulupeod või presidendi ball või kui lood ettevõtte kusagil väiksemas linnas/külas, siis erinevad kohalikud üritused/laadad jne? Mida sa teed selleks, et korvata mõnest tegurist tekitatud kahju? Või toob demograafiline keskkond sulle ainult kasu?

Kultuuriline keskkond

Kui see muidugi sinu tegevust üldse mõjutab. Aga kirjutada saad näiteks sellest milline on inimeste huvi või statistika nt teatrikülastuste ja kultuuriürituste kohta. Kui palju loevad sinu põhilised kliendid ajakirju või ajalehti? Klientidest kirjutad sa täpsemalt juba mikrokeskkonna analüüsi all, seega peaksid siin välja tooma midagi, mis on klientidega seotud, mitte milline klient ise on. Millised trükiväljaanded (kui palju neid on?) tulevad kasuks sinu äri reklaamimisel ja sihtgrupini jõudmisel ning kui palju sinu põhikliendid neid väljaandeid loevad. Kui inimesed soovivad saada midagi masstoodangust erinevat ja isikupärast, siis kuidas tuleb see sinule ja sinu ärile kasuks? Kuidas mõjutavad sinu äri arvamusliidrid ja tuntud/seotud isikud sinu tegevusalal või -kohas. Kas kultuuriline keskkond näitab, et sinu ettevõtte loomise jaoks on soodne aeg?

Teaduslik-tehnoloogiline keskkond

Kuidas mõjutab sind tehnoloogia areng? Kas erinevad uued seadmed tulevad sulle kasuks või mitte? Kas plaanid tulevikus ka oma toote või teenuse pakkumisel kasutada nö tehnoloogia uusimat saavutust? Miks ja kuidas? Järsku lood just ise midagi uut? Kuidas siis mõjutavad sind kõik konkurendid? Kui tehnoloogia kiire arengu tõttu on arvuti olemas pea, et igas majapidamises, siis kuidas mõjutab see sinu äritegevust ja selle reklaamimist? Kas suudad konkureerida ning millist tehnikat kasutavad konkurendid? Kui inimesed on harjunud informatsiooni kiiremini kätte saama ja töötlema ning ollakse kursis välismaailma tegemistega, siis kuidas mõjutab see sind? Kas mõjutab?

See alagrupp ei hõlma mitte ainult tehnikat, vaid ka näiteks erinevaid arvutiprogramme või muud teaduslikku tegevust. Ajakirjade ilmumine digitaalselt, programmid, mis planeerivad sinu tegevusi ja elu, uued mobiiliäpid ja kõik muu selline läheb just nimelt siia alla. Kuidas on tehnoloogia sulle kasulik ning millega korvad kahju, kui seda on?

Majanduslik keskkond

Milline on majanduslik seis sinu tegevusvaldkonnas ja kohas kus tegutsed? Kuidas on kohanetud majanduslanguse või -tõusuga. Milline on viimastel aastatel olnud konkureerivate ettevõtete majanduslik seisund? Milline on prognoos tulevasteks aastateks ja kuidas oled sa selleks valmistunud? Milline oli ostujõud ja SKP viimases kvartalis või aastal? Kes on enim panustanud majanduskasvu ja kas see valdkond on sinuga seotud või tuleb sinu ärile kuidagi kasuks? Kui palju on sinu äritegevuse valdkond panustanud majandusse?

Vaadates taaskord minu äriplaani sisukorda, näed, et otsustasin mikrokeskkonna all välja tuua eraldi näiteks konkurendid, ettevõtlusvaldkonna spetsiifika, kliendid ja tarnijad.

Konkurendid

Kuna edaspidises äriplaanis võetakse konkurentide peatükk väga pikalt ja põhjalikult kokku, siis peaksid siin piirduma sellise üldisema sõnastusega. Muidugi võid koheselt visata siia juurde ka viite õigele peatükile, kuid on peaasi, et sa pole unustanud mikrokeskkonna analüüsis mainida seda kõige tähtsamat tegurit, mis sinu tegevust mõjutab – konkurendid.

Kirjuta lühidalt mõnest kindlast suuremast konkurendist või kuidas oled ise nendega seotud? Võibolla tuleb sinu äritegevus varasemat kogemusest. Siis saad kirjutada sellest, millises ettevõttes oled varasemalt töötanud ning miks arvad, et antud ettevõtlusmaastik veel ühte tegijat vajab? Võid ka välja tuua lühidalt enda eelised, kuid ka need saavad pikemalt kajastatud suures konkurentide peatükis. Samuti võid kirjutada sellest, kuidas leiavad konkurendid endale kliendid ja kuidas mahud sina sinna võrrandisse nii, et ka sina endale kliendid leiad.

Ettevõtlusvaldkonna spetsiifika

Vot siia ei oska ma sulle suuresti midagi ette kirjutada… See on sinu koht säramiseks ja näitamaks mida kõike sa tead oma valdkonnast, mida üks tavainimene ei tea! Kuidas valdkond toimib? Millal on põhilised puhkused? Millal on kõrg- ja madalhooajad ning kuidas need sinu tegevust mõjutavad? Kas turule sisenemisel on olemas barjäär ning milline see on? jne. Kirjuta just sellest, mida sina tead enda ettevõtlusvaldkonnas!

Kliendid

Milline on sinu põhiline klient? Mis vanuses, millise haridusega, sissetulekuga, huvidega jne. Soovitan luua enda peas justkui sellise malli… Näiteks sinu põhiline klient on neljakümnendates abielus mees, kellel on kaks last, keskmine sissetulek ning kes mängib vabal ajal golfi või käib kalal. Vms. Antud mall näitab väga hästi ära, et isik naudib vabal ajal näiteks tegevusi üksinda jne. Küll aga ei tohiks sa oma klientide ringi tõmmata väga koomale või lasta väga lõdvaks. Kõik inimesed vanuses 1-99 ei saa olla sinu klientideks ja kuidagi pead sa selle ringi koomale tõmbama. Kellele sa oma toote või teenuse suunad ja miks? See aitab sul hiljem paika panna seda, millistes kanalites kõige paremini oma sihtgrupini jõuda. Kuidas sa seda teed? Püüa selgeks teha, milline on sinu konkurentide sihtgrupp ja tee omad järeldused. Järsku kattub sinu sihtrühm kellegi teise omaga? Siin saad selle välja tuua.

Ärikliendi puhul on aga tähtsad ärikliendi käive? Kus ta asub? Kuidas sa temani jõuad? Milline on sinu ärikliendi profiil? Suur, väike, keskmine ettevõte? Inimesed selles ettevõttes? Kui vana ettevõte on? jne jne.

Tarnijad

Kas ostad kusagilt teenuseid või tooteid sisse? Kust ja kuidas? Milliseid tarnijaid ühesõnaga kasutad? Kui palju sisse ostetud tooted või teenused sulle maksma lähevad? Näiteks kui ostad raamatupidamise teenust sisse, kas plaanid tulevikus ka raamatupidaja palgale võtta ja kui suur on väljaminek kuus selle teenuse sisseostmisele?

Juhin tähelepanu sellele, et ei Töötukassa ega EAS ole väga huvitatud andmast toetust millegi vahendamise jaoks. See tähendab, et kui sa tahad Eestisse tuua nt mingi uue müslibatooni, mida mujal ei müüda, ning vajad selleks raha, et rentida laopind ja üldse need batoonid välja osta ning neile siis reklaami teha, siis sellega läheb sul raskeks. Vot kui sinu plaan oleks osta need batoonid sisse ning hakata neist siis ise kooke meisterdama (ja müüma), siis oleksid batoonid sinu jaoks lihtsalt midagi, mida sa vajad oma õige toote tegemiseks. Mõistad? 🙂

Hetkel aga sellest peatükist kõik. Küsimused võid kirjutada nii postituse alla kui meilile (selle leida ülevalt kontakti alt) ning ülejäänud äriplaaniteemalisi postitusi saad lugeda klikkides üleval “Ettevõtlusest & Äriplaanist” sildil. 

Edu kirjutamisel!

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...