Rubriigiarhiiv: Entrepreneurship / Ettevõtlus

Mis juhtub, kui mitte-käibemaksukohustuslane märgib arvetele käibemaksu…

Ma olen selle asjaga nüüd viimase paari nädala jooksul nii palju kokku puutunud, et ise ka ei usu. Ühel hetkel avastasin ise inimesi, kes seda teinud on ning teisel hetkel käis meil koolis Marek Helm (Maksu- ja Tolliameti peadirektor) jutustamas Maksuameti muutustest ja muu hulgas ka sellest, kuidas Maksuamet avastab nö libaettevõtteid, mis on puhtalt loodud maksupettusteks.

Põhimõtteliselt käib see asi siis nii… Oletame, et sinul on ettevõtte, mis on müünud teenust või toodet ning kuna sa oled tahtnud jätta usaldusväärsema mulje või “see on ju tavaks” (et arvetel on käibemaks), oled sa oma arvetele lisanud juurde ka käibemaksu 20%. Kui sinu kliendiks on eraisik, ei ole sul ilmselt mitte mingit probleemi hiljem väita, et jah tegidki sellise vea ja tegelikult oli sinu toote/teenuse maksumus vot täpselt nii palju, mida klient lõpuks kokku maksis.

Kui sa müüd toodet/teenust ettevõttele, kes ei ole käibemaksukohustuslane, on olukord suhteliselt sama. Ta on samas vääringus erakliendiga, sest tal ei ole samuti niikuinii võimalik käibemaksu tagasi küsida ja ilmselt seetõttu keegi sinu esitatud arveid ka ei avasta ja pole nagu erilist probleemi.

Kui sa aga esitad sellise käibemaksuga arve ettevõttele, kes on käibemaksukohustuslane, muutub asi natukene keerulisemaks. Maksuamet on vastutuse selles osas pannud mõlemale osapoolele. Ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, ei tohi märkida arvetele käibemaksu ning ostjaks oleval ettevõttel on samuti kohustus igat oma saadud arvet kontrollida.

Heauksete inimestena aga võib raamatupidaja eeldada, et ettevõte, mis märgib endale arvele käibemaksu, on tõepoolest käibemaksukohustuslane, sest vastasel juhul ta seda ju teha ei tohiks, eks? Tähendab heauskse all mõtlen ma rohkem seda, et raamatupidaja võibolla lihtsalt ei jõudnud kõike kontrollida. Vigu juhtub. Seejärel läheb (selle all mõtlen ma rohkem internetipõhist minemist) ta muidugi Maksuametisse ning küsib käibemaksu enda ettevõtte jaoks tagasi. Miks? Sest tal on see õigus, kuna tema on käibemaksukohustuslane.

KMKR nr saate muide kontrollida siit.

whats-the-point

Nii… Nüüd on meil olukord, kus Maksuamet on talle (teisele ettevõttele) maksnud ära käibemaksu, mille sinu ettevõte oli arvele märkinud, ise mitte käibemaksukohustuslane olles. Maksuamet aga on andnud teisele ettevõttele selle käibemaksu tagasi ootuses, et talle laekub sama summa sinult. Kui seda ei laeku, leiab Maksuamet, et selle teise ettevõtte puhul on tegu libaettevõttega, mis on loodud selleks, et saada tagasi raha, milleks tal pole õigus ning lendab heaga neile uksest sisse, et raha tagasi nõuda. Nemad teevad muidugi suured silmad, sest nemad on ausalt ka tegutsev ettevõtte ja mis lollus see selline on?

Nii otsivad nemad sinu üles ja leiavad, et kui sa krutid oma arvetele juurde käibemaksu ja ise käibemaksukohustuslane pole, lasub sinul see kohustus käibemaks tagantjärele ära maksta ning neid petturite nimekirjast kustutada.

Oletame nüüd, et sa rõhud faktile, et vot see ettevõte oleks pidanud kontrollima, kas ma ikka olen käibemaksukohustuslane ja näed tegelikult on mõlemal vastutus ja muud sellist särki värki. See aga ei muuda asjaolu, et Maksuamet enda raha ikkagi tagasi soovib, eks? Keegi ei kaota seda võlga niisama ära, sest järsku sa ei teadnud, et sa nii teha ei tohi.

Mis te arvate kes selle probleemi siis lahendab? Kui raamatupidaja ettevõttes, kellele sa oled arve esitanud ei jõua kontrollida seda, kas sa tõepoolest oled käibemaksukohustuslane (sest noh, tal tuleb päevas umbes 150 arvet ja sina näed ei tohiks üldse esitada valede andmetega arveid) jätab selle märkimata ning küsib Maksuametilt tagasi käibemaksu, mille sinna oled sinna kirjutanud, siis mis sa arvad, kelle probleem on suurem?

celebrities-you-didnt-know-were-married

Et teada saada, läheme muidugi kohtusse. Kes see ikka soovib maksta ära käibemaksu koos intressidega veel pealekauba, kui Maksuamet selle tagantjärele sisse nõuab. Seega, kui sul on võimalik minna kohtusse mistahes ettevõtte vastu ja seletada seal, kuidas sa selle käibemaksu “heauskselt” kirjutasid, siis well… Go ahead! Kui sul seda võimalust ei ole, soovitan ikkagi ette vaadata ja selline tegevus lõpetada. Täitsa sõbralik soovitus siinkohal.

Enim avastatakse muidugi selliseid maksupettusi peale aastaaruannete esitamist, mis peaksid välja pitkima kõik need ettevõtted, kes Maksuametile võlgu on. Kui sa aastaaruannet ei esita, oled sa kahtlustatav koheselt. Ja kuna enamike majandusaasta lõppeb detsembris, on seetõttu selline avastamisaeg aasta teises pooles, kui Maksuamet aruandeid kontrollib ja nende esitamise tähtaeg on möödunud.

Seega, kui Maksuamet sul ühel hetkel uksest sisse lendab ja nõuab sisse makseid, mida ta pole saanud, siis loodan, et sul jätkub raha, et need maksud tagantjärele tasuda, kui ettevõtte, kes neid sinu eest tasuda ei taha su kohtusse annab.

Ning annaks seejärel jumal, et sa oled enda ettevõttesse sisse maksnud selle 2500 eurot osakapitali, mille raames sinu ettevõte siis kogu selle probleemi eest vastutab. Sest kui sa seda teinud ei ole, tuleb sul kuni osakapitali maksmise hetkeni ettevõtte omanikuna ise vastutada oma ettevõtte tegevuse eest ning plekkida kinni käibemaks, mida Maksuamet pole saanud, intress selle viibimise eest ja lisaks veel armsad kohtukulud, milles sa kaotajaks jäid. Palju õnne!

its-so-beautiful-gif

Käibemaksukohus(tus)laseks hakkamisest…

Alustame siis sellest, et käibemaksuarvestus ja maksmise kohustus puudutab ainult neid ettevõtteid, kes on registreerinud end käibemaksukohustulaseks. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on kohustuslik sel juhul, kui aastane müügikäive ületab 16 000 eurot. Selleks, et kohustuslaseks saada, tuleb täita registreerimisavaldus ning saata see aadressile kmkr@emta.ee. Muidugi ei keela keegi sul ka Maksuametisse kohale minemast, mida nt mina tegin. See tundus mulle lihtsama ja kindlama variandina.

Käibemaksukohustuslaseks võib registreerida ka vabatahtlikult ning üldjuhul ongi seda soovitatav teha enne 16 000 euro piirmäära ületamist, sest kellelegi ei meeldi tagantjärele hakata arvestama makse, mida nad pole kliendilt enne küsinud, kuid mida nad seaduse järgi Maksuametile juba võlgnevad. Minu ettevõttest sai käibemaksukohustuslane umbes 3 päeva peale asutamist ning seda puhtalt seetõttu, et osutan suure osa teenustest teistele käibemaksukohustuslastele ja ettevõtetele. Kergem oli sellega kohe alustada. + minu eesmärk oli seda ikkagi teha enne, kui ma hakkan ettevõttele kokku soetama põhivara ning kõike muud sellist vajalikku.

Selleks, et nii varakult käibemaksukohustuslaseks saada, pidin ma aga tõestama seda miljonil erineval viisil. Kõigepealt suhtlesin ma telefoni teel ühe kena naisterahvaga Maksuametist ja seletasin talle pool tundi kõike seda millega minu ettevõte tegelema hakkab. Seejärel saatis ta mulle meilile täiendavad küsimused, millele vastamiseks anti mulle mõned päevad aega. Kokku kirjutasin ma talle nii neli A4 lehekülge teksti, lisades juurde erinevaid dokumente ja nimesid. Kui sa just maksupettusega ei tegele, ei ole nendele küsimustele vastamine mingi probleem. Pigem on tegu lihtsalt aeganõudva ettevõtmisega, et kõik vajalikud paberid kokku ajada.

Milles siis seisneb käibemaksukohustuslaseks olemise positiivsem pool? 

Ikka selles, et olles käibemaksukohustuslane ja ostes kaupu või teenuseid teistelt käibemaksukohustuslastelt, on võimalik teha tasaarveldus müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahel. See tähendab, et kraam, mida ettevõte ostab, on talle käibemaksu võrra odavam. Lauad, kapid, arvuti ja kõik see muu kraam, mida sa reaalselt oma töö tegemiseks vajad. Samas muidugi nii palju ka hõisata ei tasu, sest osutades seejärel ise teenuseid või müües tooteid, tuleb küsida ka ise käibemaksu ning see siis Maksuametile ka ära maksta. Vot kui tore. See on käibemaksukohustuslaseks olemise miinuspool. + muidugi kõik need deklaratsioonid ja raamatupidamine.

Käibemaksukohustustuslasel nimelt tuleb iga kuu kohta esitada käibedeklaratsioon järgneva kuu 20-ndaks kuupäevaks, mis tähendab rohkem paberimajandust ning tööd raamatupidajale. See omakorda tähendab tõenäoliselt veidi suuremaid raamatupidamiskulusid, kui sa just pole võimeline deklaratsioone ise esitama ja raamatupidamisega tegelema. Kes soovib lugeda minu pisikest (või mitte nii pisikest) heietust raamatupidamise teemal, saab seda teha siit.

Millal on kasulik registreerida vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks?

Seda ma küll juba mainisin, aga tõepoolest just siis, kui osutad teenuseid teistele ettevõtetele. Põhiliselt eraisikutele tooteid/teenuseid pakkudes ja mitte käibemaksukohustuslane olles on sul ju võimalik küsida käibemaksu võrra vähem raha. See annab sulle märgatava konkurentsieelise kõikide nende ees, kes käibemaksu enda arvetele otsa peavad kruvima.

Mitte käibemaksukohustuslane olla aga on kasulikum siis, kui ettevõtte kulud on madalad. Mina, kellel mul on kontor Tallinna kesklinnas, pean seda kokkuvõttes päris suureks kuluks, nii, et minule on käibemaksukohustuslaseks olemine kasulik.

Veel käibemaksukohustuslase kohustusi peale deklaratsioonide esitamise?

Kui arve väljastaja on käibemaksukohustuslane, peab ta alati käibemaksu oma arvetele märkima ja selle riigile tasuma, sõltumata sellest, kas ostja on käibemaksukohustuslane või mitte. Mittekäibemaksukohustuslane arvele käibemaksu kirjutada ei tohi ning kui teil on kahtlus mõne ettevõtte suhtes, on teil alati võimalik seda kontrollida ning paluda endale arvet, mis käibemaksu ei sisaldaks. Miski muidugi ei välista seda, et teile ei esitata järgmiseks samas summas arvet, mis ütleb, et teenuse/toote hind on vahepealse küsimise peale tõusnud ups-ups, täpselt käibemaksu võrra.

Käibemaksukohustuslaseks olemist saate kontrollida siit.

Mis aga juhtub ettevõtetega, kes märgivad enda arvetele käibemaksu, ise mittekäibemaksukohustuslased olles, saate lugeda siit.

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...