Rubriigiarhiiv: Estonia / Eesti

Käibemaksukohus(tus)laseks hakkamisest…

Alustame siis sellest, et käibemaksuarvestus ja maksmise kohustus puudutab ainult neid ettevõtteid, kes on registreerinud end käibemaksukohustulaseks. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on kohustuslik sel juhul, kui aastane müügikäive ületab 16 000 eurot. Selleks, et kohustuslaseks saada, tuleb täita registreerimisavaldus ning saata see aadressile kmkr@emta.ee. Muidugi ei keela keegi sul ka Maksuametisse kohale minemast, mida nt mina tegin. See tundus mulle lihtsama ja kindlama variandina.

Käibemaksukohustuslaseks võib registreerida ka vabatahtlikult ning üldjuhul ongi seda soovitatav teha enne 16 000 euro piirmäära ületamist, sest kellelegi ei meeldi tagantjärele hakata arvestama makse, mida nad pole kliendilt enne küsinud, kuid mida nad seaduse järgi Maksuametile juba võlgnevad. Minu ettevõttest sai käibemaksukohustuslane umbes 3 päeva peale asutamist ning seda puhtalt seetõttu, et osutan suure osa teenustest teistele käibemaksukohustuslastele ja ettevõtetele. Kergem oli sellega kohe alustada. + minu eesmärk oli seda ikkagi teha enne, kui ma hakkan ettevõttele kokku soetama põhivara ning kõike muud sellist vajalikku.

Selleks, et nii varakult käibemaksukohustuslaseks saada, pidin ma aga tõestama seda miljonil erineval viisil. Kõigepealt suhtlesin ma telefoni teel ühe kena naisterahvaga Maksuametist ja seletasin talle pool tundi kõike seda millega minu ettevõte tegelema hakkab. Seejärel saatis ta mulle meilile täiendavad küsimused, millele vastamiseks anti mulle mõned päevad aega. Kokku kirjutasin ma talle nii neli A4 lehekülge teksti, lisades juurde erinevaid dokumente ja nimesid. Kui sa just maksupettusega ei tegele, ei ole nendele küsimustele vastamine mingi probleem. Pigem on tegu lihtsalt aeganõudva ettevõtmisega, et kõik vajalikud paberid kokku ajada.

Milles siis seisneb käibemaksukohustuslaseks olemise positiivsem pool? 

Ikka selles, et olles käibemaksukohustuslane ja ostes kaupu või teenuseid teistelt käibemaksukohustuslastelt, on võimalik teha tasaarveldus müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahel. See tähendab, et kraam, mida ettevõte ostab, on talle käibemaksu võrra odavam. Lauad, kapid, arvuti ja kõik see muu kraam, mida sa reaalselt oma töö tegemiseks vajad. Samas muidugi nii palju ka hõisata ei tasu, sest osutades seejärel ise teenuseid või müües tooteid, tuleb küsida ka ise käibemaksu ning see siis Maksuametile ka ära maksta. Vot kui tore. See on käibemaksukohustuslaseks olemise miinuspool. + muidugi kõik need deklaratsioonid ja raamatupidamine.

Käibemaksukohustustuslasel nimelt tuleb iga kuu kohta esitada käibedeklaratsioon järgneva kuu 20-ndaks kuupäevaks, mis tähendab rohkem paberimajandust ning tööd raamatupidajale. See omakorda tähendab tõenäoliselt veidi suuremaid raamatupidamiskulusid, kui sa just pole võimeline deklaratsioone ise esitama ja raamatupidamisega tegelema. Kes soovib lugeda minu pisikest (või mitte nii pisikest) heietust raamatupidamise teemal, saab seda teha siit.

Millal on kasulik registreerida vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks?

Seda ma küll juba mainisin, aga tõepoolest just siis, kui osutad teenuseid teistele ettevõtetele. Põhiliselt eraisikutele tooteid/teenuseid pakkudes ja mitte käibemaksukohustuslane olles on sul ju võimalik küsida käibemaksu võrra vähem raha. See annab sulle märgatava konkurentsieelise kõikide nende ees, kes käibemaksu enda arvetele otsa peavad kruvima.

Mitte käibemaksukohustuslane olla aga on kasulikum siis, kui ettevõtte kulud on madalad. Mina, kellel mul on kontor Tallinna kesklinnas, pean seda kokkuvõttes päris suureks kuluks, nii, et minule on käibemaksukohustuslaseks olemine kasulik.

Veel käibemaksukohustuslase kohustusi peale deklaratsioonide esitamise?

Kui arve väljastaja on käibemaksukohustuslane, peab ta alati käibemaksu oma arvetele märkima ja selle riigile tasuma, sõltumata sellest, kas ostja on käibemaksukohustuslane või mitte. Mittekäibemaksukohustuslane arvele käibemaksu kirjutada ei tohi ning kui teil on kahtlus mõne ettevõtte suhtes, on teil alati võimalik seda kontrollida ning paluda endale arvet, mis käibemaksu ei sisaldaks. Miski muidugi ei välista seda, et teile ei esitata järgmiseks samas summas arvet, mis ütleb, et teenuse/toote hind on vahepealse küsimise peale tõusnud ups-ups, täpselt käibemaksu võrra.

Käibemaksukohustuslaseks olemist saate kontrollida siit.

Mis aga juhtub ettevõtetega, kes märgivad enda arvetele käibemaksu, ise mittekäibemaksukohustuslased olles, saate lugeda siit.

Ettevõtlusest ehk kuidas selle asutamise ja raamatupidamisega siis täpsemalt on?

Mind ajendas seda postitust kirjutama ühe inimese kiri, kes pöördus minu poole ettevõtlusalaste küsimustega.

Üldjuhul saangi ma selliseid kirju suhteliselt palju ning tihti saan läbi nende ka ise targemaks. Minu jaoks selles valdkonnas lolle küsimusi ei ole. Kõik me oleme ju kusagilt alustanud ning puhtalt öeldes oleks imelik mõelda, et keegi meist on ärganud ühel hommikul ja mõelnud, “küll on hea, et ma juba kõike tean” või “küll on hea, et ma just ettevõtlusest kõike tean, sest nüüd võin oma ettevõtte teha”. Ei ole päris nii. Ja asjaolu, et keegi teine neid asju juba teab või kusagilt välja on uurinud, ei tähenda, et ta teistest parem on. Neid inimesi on, kes nii arvavad… Muidugi on. Aga ma ei tahaks kunagi mõelda, et ma kuuluksin nende hulka.

Niisiis, räägime ettevõtlusest, oma ettevõtte loomisest ja üleüldisest raamatupidamisest… Iseenesest ei ole see ettevõtte loomine tõesti midagi keerulist. Igaüks võib seda teha (tähendab täisealine igaüks), mis tegelikult ei tähenda, et selle ühe sammuga ekspert sündinud on. Ka ma ise ei ole kindlasti mingi guru, kes võib oma lühikese ettevõtluskogemuse juures kõvasti näpunäiteid jagada või julgeb kuulutada milline teerajaja ta on. Sest kohe kindlasti ei ole, ärge seda ka arvake. 😉

Jah, ma julgen väita, et tean neid pidepunkte ja muud asjakohast ettevõtluse kohta, kuid ennast teistest tähtsamaks/targemaks ma ei pea, ülemuseks kutsuda ei käse ning tunne on, et ninast ka vett sisse ei saja. Sest kokkuvõttes, nagu ma ütlesin, võib ettevõtte luua igaüks. See on umbes 15 minuti küsimus (võibolla natukene rohkema). Aga selleks, et see ettevõte ka toimiks, koheselt põhja ei läheks ja mingit kasumit toodaks… Selleks on vaja ikkagi midagi teada ja teha, ning niisama lihtsalt vist ei ole mõtet hüpata, et sa äss ja boss valmis oled, kui suutsid selle 15 minutilise protsessi läbida. Eks?

ouh wow

Nii mõnelgi korral on mulle esitatud küsimusi, mille jaoks pean ma natukene oma tähtsates paberites tuhnima, et kindlamaid vastuseid anda. See ütlebki mulle, et hoolimata sellest, et mul võib olla oma ettevõte ja kontor Tallinna kesklinnas, ei tähenda see, et ma teaksin kõike. Mul on natukene isegi hea meel, kui keegi suudab esitada mulle küsimusi, millele ma enne ise pole mõelnud. See tähendab, et ka mina õpin midagi.

Aga nüüd siis sellest kirjavahetusest, mis mind kirjutama ajendas. Täpsemalt vot see lause:  “Olen aru saanud, et OÜ puhul on tarvis ainult aastaaruannet ning igakuist jamamist polegi tarvis. See mis tuleb sulas ja ei kajastu kuskil on minu ning selle pealt makse ei maksta. Kõik mis aga ametlik, nö. paberi vastu ja ülekandega, see siis on juba maksustamiseks.”

Ma peaaegu ei teanud, kust enam alustada. Nii palju oli öelda. Ma ei pane selle lause kirjutanud inimesele üldse pahaks, et ta nii on arvanud (see tähendab, et valesti siis), sest nagu ma ütlesin, kõik on alustanud kusagilt. Ka ma ise võisin kunagi sarnaseid asju küsida. Keegi polnud mulle ju veel seletanud kuidas asi täpsemalt käib. Aga selleks, et kellelgi teisel võibolla kergem oleks, seletan ma siis ise natukene täpsemalt.

Kui sa lood OÜ ehk osaühingu, on sul kaks võimalust – kas asutada see sissemakset tegemata või maksta sisse osakapitali sissemakse, mis on 2500 eurot. Muidugi võid sa hakata oma ettevõttega kohe tulu teenima ning siis sellest rahast hiljem sissemakse teha. Kuidas soovid. See raha on sinu (ettevõtte) ning peale sissemakse tegemist saad sa reaalselt seda ka kohe kasutada. Keegi ei võta seda sul käest, kui sa just ise ära ei kuluta. Niisiis on ekslik esiteks arvamus, mis ütleb, et osakapitali sissemakseks tuleb kellelegi kusagil see raha ära anda ja igaveseks unustada. Küsimus on lihtsalt selles, kas sa soovid selle sissemakse teha kohe alguses või mitte. Seni aga, kuni sul on sissemakse tegemata, ei ole sul võimalik omanikuna võtta välja dividende oma ettevõttest. Nii see lihtsalt on ja sellega pead sa leppima.

(Dividende saad sa võtta peale iga aastasearuande tegemist kui on selge, milline oli ettevõtte kasum eelneval perioodil. Ka dividendidelt pead sa maksma makse ehk siis niisama ettevõtte tulu endale tasku korjata ei saa. Ja siinjuures tähendab see seda, et kõigepealt maksad sa ära maksud ja alles siis maksad sa endale dividendid.)

Teine maks, mida sa osaühingut asutades maksad on riigilõiv ehk praegusel hetkel kiirmenetluses (internetis) 186 eurot. See raha võetakse küll sinult ära ja sellest võid suu puhtaks pühkida.

Nüüd mis puutub raamatupidamisse, võid sa ka selle (tegelikult 185 eurot ja sendid peale) kanda enda raamatupidamisest läbi, mitte maksta seda eraisikuna. Kuidas ise soovid. See tähendab, et ettevõte maksab selle sulle tagasi. Fakt on aga see, et isegi kui sinu ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane (nagu seda on minu ettevõte ja mille puhul on sul igakuist paberimäärimist kõvasti rohkem), tuleb sul endiselt ikkagi raamatupidamisega tegeleda. Seda siis selles osas, et sinu ettevõtte majandusaasta (saad selle ise valida*) lõpus pead sa kuue kuu jooksul esitama majandusaasta aruande, mis sisaldab endas nii kasumiaruannet, bilanssi, tegevusaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja lisasid. Selleks, et seda teha on sul aga vaja kõiki arveid, mida oled väljastanud terve aasta jooksul. Kõiki tšekke, millega oled ettevõtte nimel midagi ostnud jne.

PS! Kõik need tšekid võiksid olla ka põhjendatud. Ma ütlen võiksid, sest see on eriti tähtis neile, kes on käibemaksukohutuslased. Neile on põhjendatus absoluutselt kohustuslik. Teistel, kes käibemaksu tagasi ei küsi, on minu teada vaid natukene kergem (parandage, kui eksin). Aga kokkuvõttes näiteks ei suuda ettevõte, mis tegeleb muru niitmisega, suure tõenäosusega ära põhjendada, miks tegevjuht on ostnud ettevõtte raha eest televiisori. Päikesekaitsekreemi aga küll, kuna muru ju niidetakse väljas. Vms. Seega kõike ka päris niisama ettevõtte raha eest soetada ei saa.

i want

Lisaks arvetele ja tšekkidele vajad sa muidugi pangaväljavõtet, kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid jms. Kõik see raamatupidamine tuleb sul ise ära teha kui sa just pole teenust kusagilt sisse ostnud või endale raamatupidajat palganud, kellele sa suure tõenäosusega peaksid ka maksma. Kui sa seda viimast teed, on sinu elu aga kordades kergem ja sa pead lihtsalt koguma terve aasta vältel kokku kõik need eelpool mainitud paberid ja need siis hiljem raamatupidajale edastama. (Käibemaksukohustuslased edastavad raamatupidajale pabereid iga kuu!)

Nüüd, selle küsija teise lause poole juurde minnes… Mis puudutab sularaha tehinguid. Ka need tuleb sul ettevõttest siiski läbi kanda. Sellist süsteemi mis ütleb, et sularaha võib lihtsalt endale võtta, pole olemas. See ei ole sinu raha. Mitte miski sinu ettevõttes ei ole sinu raha. See on ettevõtte raha ja ettevõtte juhatus vastutab selle eest. Ettevõtte juhatus vastutab ka raamatupidamise eest ehk siis pakul on sinu pea, kui sa oled ainus juhatuse liige. Sularaha endale niisama võtmine ja selle raamatupidamisest mitte läbi käimine on puhas töötamine “mustalt”.

Kui keegi maksab sulle sularahas, oled sa ikkagi talle väljastanud arve** ehk see asjandus, mille eest ta sulle sulas maksab. Ning kui sa maksad ettevõttesse ise raha sisse, on see ettevõtte jaoks laen omanikult. Taaskord… Sina ei ole ettevõte. See ei ole sinu raha. See on ettevõtte oma ja kui sina omanikuna annad ettevõttele raha, siis ettevõttel tekib võlg sinu ees. Ettevõte ise ei tohi anda isegi omanikule laenu alla 2%’se intressiga, seega sa ei saa kantida raha siia sinna ettevõtte kontolt endale ja vastupidi ning arvata, et midagi ei juhtu. Võibolla mõnda aega ei juhtu. Aga mingi hetk kindlasti. Ja ürita kogu seda jama põhjendada siis enda majandusaasta lõpus mõnele raamatupidajale või sellest ise sotti saada. Ei tea, kas ma peaksin sulle isegi kaasa tundma, kui sa lihtsalt niisama ettevõtte oled teinud ilma kõike seda teadmata lihtsalt selleks, et noh… teha ettevõtet vms.

cry

Sellest ja kõigest muust ehk arvetest, mida sa ka sularaha saamiseks edastad, jääb jälg. Ja kui arvest jääb jälg ja sularaha ise kuskile kaob, tähendab see ju ettevõtte jaoks lihtsalt maksmata arvet ja nii käiad sa varem või hiljem oma ettevõtte põhja.

Seega kui sul tekib sularaha kassase (kassa on nö kujutletav), teed sa selle kohta ka kassa sissetulekuorderi ning paned kirja kes, mis, kus ja kuidas sinu ettevõttele maksis. Osaühing kajastab kõike tekkepõhiselt ehk siis reaalselt paned sa kirja, et raha tuleb, juba siis kui arve on välja saadetud (mitte alles siis kui raha on laekunud). See tähendab, et kahekordse kirjendamise põhimõttel märgid sa arve välja saatmisel üles, et teataval isikul (kellele sa arve saatsid) on võlg sinu ettevõtte ees ja see võlg püsib seni, kuni see inimene ettevõttele ära maksab. See kõik ongi raamatupidamine. Seda kõike teedki sa iga kuu. Või täpsemalt on see see, mida sa peaksid igakuiselt tegema. Ma ei hakka üldse rääkimagi sellest, et kui sa soetad mingit vara ettevõttele ja teatud väärtuses, pead sa selle pealt arvestama amortisatsiooni ja kuidas see kõik veel käib.

Lihtsalt selleks, et sa ei läheks lõpuks hulluks tehes aastaaruannet ja üritades välja mõelda kust sa mingil hetkel selle sularaha said, kuhu see kadus, kes maksis millise arve, mille eest ta seda tegi, milline on amortisatsioonimäär ja ega sa juhuslikult ei ületanud kogu selle komejandi keskel käibemaksukohustuslaseks olemise piirmäära 16 000 eurot, soovitan ma sul tegeleda nende asjadega kohe! Käibemaksukohustuslaseks olemise piirmäära ületamisel aga peaksid sa automaatselt hakkama iga kuu deklaratsioone täitma ja iga teenuse osutamise pealt makse maksma ning kui sa pole seda nüüd teinud ning vahele jääd, pead sa kõik tagantjärele ära maksma siiski. Ja kõigele lisaks, kui sa avastad aastaaruannet tehes, et oled käibemaksukohustuslase piirmäära ületanud ja pole muidugi sellisel juhul käibemaksu oma klientidelt küsinud ka, oled sa üleüldse ühes puntras oma maksudega, mida sa ei suuda tasuda ja pead ettevõtte taskust kinni plekkima.

Teine asi on see, et sa ei saa ka endale niisama palka maksta. Selleks, et sa saaksid endale maksta, peaksid sa tegema endaga nö töövõtulepingu või juhatuse liikme lepingu vms. See on muidugi formaalsus. Reaalselt läheb seda paberit sul vaja siis kui keegi uksest sisse sajab ja neid dokumente näha nõuab. Ma mõtlen siinkohal muidugi Maksuametit. Nemad tahavad sinult suure tõenäosusega ka raamatupidamise sise-eeskirju ja muud sarnast, mis võiks sul ka olemas olla. Õnneks teatavad nad enda tulekust ette, seega sul on aega see kraam muretseda ja paberid korda ajada. Kergem on seda muidugi teha kohe. Igatahes pead sa endaga vormistama lepingu ning alles siis saad sa endale maksta. Kusjuures… Maksud tuleb sul samuti ära tasuda. See on siis 33% sotsmaksu ja kõike muud sellist, millesse ma praegu ei lasku. Niisama raha välja võtta sa ei saa! Ka sularaha mitte! Ütlen kolmas kord, see ei ole sinu raha! See on ettevõtte raha! Kui sa võtad seda suvaliselt välja, tähendab see, et pead selle kas miinimum intressiga tagasi maksma, hüvitama hiljem või maksma ära selle pealt maksud. Kui tore on maksta aastajagu makse tagantjärele, võid ise arvata.

Kui sa niisama võtad ja elad selle raha eest ja jätad maksud maksmata, on sisuliselt aja küsimus millal Maksuamet sulle uksest sisse lendab ja raha sisse nõuab. Ning veel üks asi… Seni, kuni sa endale palka ei maksa ja selle pealt makse ei maksa, ei ole sul ka haigekassat. Muidugi juhul, kui sa seda mingit muudmoodi pole hankinud (nagu teine töökoht või kool). Lihtsalt ettevõtte omanik olemine ei anna sulle selles osas mingeid privileege ja sul puudub haigekassa seni, kuni sa makse ei maksa.

Ehk siis kõik, mida sina (või tegelikult sinu ettevõte) teed(/teeb), kõigest peab jälg maha jääma. Kõik tuleb kirja panna ja enamiku eest tuleb tasuda (käibemaksukohustuslane muidugi maksab veel käibemaksu ka) ja midagi niisama põhjendamata teha ei saa. Pisikene üleskutse seega… Palun, palun, palun ärge hakake looma endale ettevõtteid, sest kusagil oli keegi, kes rääkis kõigile, et see on kerge ja lihtne ja lihtsalt teed ära ning vaja on ainult ID kaarti, nagu ma äsja lugesin. Mõelge enne enda asjad ikka läbi. Milleks te midagi teete? Kas teis on olemas need omadused, et seda kõike teha? Ja kas see tasub ennast ära? Ettevõte ei ole lihtsalt tegemise asi, ettevõte on kohustus ja sellesse peaks suhtumagi nii!

salute

*Ettevõtet registreerides saad sa ise valida enda ettevõttele majandusaasta ehk millisest kuupäevast millise kuupäevani sa tulevikus aastaaruandeid teed. Need tuleb esitada kuue kuu jooksul alates sinu majandusaasta lõpust. Tavaliselt on majandusaasta ikka jaanuarist detsembrini ning natukene harvemal juhul juulist juunini. Kõik muupealsed variandid on vist lihtsalt erandid. Igatahes, kui sa registreerid enda ettevõtte alates juulist (ehk juuli, august, september, oktoober, november, detsember) ja märgid oma majandusaastaks jaanuarist detsembrini, ei tähenda see seda, et nt novembris registreerides pead selle kahe kuu kohta majandusaasta aruannet tegema. Ei pea. Kuni 18 kuud on sul asutamise korral võimalik aruannet edasi lükata ehk siis saad need esimesel aastal läbitud üksikud kuud lihtsalt järgmise aasta aruandega liita. Kes seda ei tea… Noh, ilmselt näebki nende puhul võibolla rohkem seda, kuidas majandusaasta kuupäevadeks on pandud midagi eriti veidrat või midagi üldse kuu keskel, mitte isegi kuu alguses. Well… Good for them!

**Arved on muidugi omaette teema, sest konkreetsed arved nõuavad konkreetseid andmeid ning raamatupidamisseadusega on reguleeritud kõik, mis seal arve peal nähtav peab olema (alates arve esitaja juriidilistest andmetest kuni arve saaja nime ja aadressini). Uuri järgi enne kui sa hakkad arveid välja saatma, et sa hiljem ei avastaks, et aasta lõpus on sul sellega samuti mingi jama. Aga sellest räägime ehk mõni teine kord. 🙂

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...