Rubriigiarhiiv: Things I don’t understand / Asjad, mida ma ei mõista

Asjad, mida ma ei mõista Vol.1: Juhiload vs kõik muu…

Eile jagas Facebookis üks neiu oma uut blogipostitust, kus ta arutles lühidalt selle üle, et ei tea, kas osta endale uus kaamera või järsku peaks juhiload hoopis ära tegema…

Ma ausalt öeldes kirjutasin sinna alla ka ühe kommentaari, kus ma enda arust end isegi tagasi hoidsin, aga minu pisikeses peas üks pisikene minimina vahtis suu ammuli seda arutelu ja imestas… Et misassja???

say what

Minu jaoks ei oleks selline asi isegi mitte küsimus. Driver’s licence is for life! Kõik muu võin ma lubade kõrvalt ka saada. Aga load teed korra ära ja ongi tehtud. Vähemalt mulle tundub see teoorias selline suhteliselt lihtne asi. Et siht silme ees ja ongi kõik. Samas ma tean nii paljusid inimesi, kellel autokooli ja üldse terve selle protsessiga üks suur probleem on ja muidugi tean ma ka neid, kes põhimõtteliselt lubasid üldse ei tahagi. Aga mina vot olengi nii mugav inimene, et kui korra sain maitsta seda elu, kus võib kauem magada, sest ei pea bussi peale jooksma, siis enam sinna lubadeta olemise punkti tagasi minna ei taha.

Üleüldse oli minu jaoks see lubade tegemise protsess küll pikk (või no mis nüüd nii pikk see 9 kuud ikka on) aga ikkagi kindel protsess, et kui seda alustan, siis tehtud ka saan. Noo… Alates 16ndast eluaastast olin ma ilma jõulu ja sünnipäeva kinkideta, sest minu jaoks oli juba siis oluline, et saaksin kohe 18 aastaseks saades autokooli minna ja need load ära teha. Kuna see odav lõbu ei ole, siis saigi vanematega selline kokkulepe tehtud. See oli minu jaoks oluline ja kuigi ma kukkusin ARKis ikka tubli mitu korda läbi täiesti veidrate põhjustega (nagu ühel korral põhjendamatult aeglase sõiduga ja järgmisel korral samal teelõigul kiiruse ületamisega), siis oma load ma kätte sain ja nüüdseks sõidan juba 7 aastat vahelduva eduga.

happy

Mis selle postituse mõte aga on, on see, et tegelikult hakkasin ma siis mõtlema, et juhilubade tegemine ei ole mitte kõigile midagi sellist lihtsat, et võtan ette ja teen lihtsalt ära. Et kui siht on silme ees, siis ei saa nagu väga mööda panna? Või siis ei ole siht päris nii kindlalt silme ees?

Mingil veidral põhjusel olen ma avastanud enda suhtlusringkonnas nii palju inimesi, kellel lubade tegemine mingil põhjusel on pooleli jäänud. Minu jaoks on muidugi eriti veider see, kui lubade tegemine jääb pooleli sellise eriti imeliku koha peale, kus on teha veel vaid üksikud viimased sammud. Jah muidugi on siin pehmendavaid asjaolusid, sest mõnikord lihtsalt inimestel elu läheb oma rada pidi ja nt autokool jääb pooleli või tuleb ARKi eksamite sooritamisele midagi muud ette. Mis teha eks. Aga jätame need korrad praegu kõrvale, sest neid inimesi, kes niisama (või millegi pärast) autokooli pooleli on jätnud ma vist ei jaksaks üldse üles lugeda… Minu tutvusringkonnas on aga ka inimesi, kel on teekond pooleli jäänud ikka väga lihtsatel põhjustel.

Näiteks on minu tutvusringkonnas üks selline tüdruk/naine/mis iganes, kes (ma reaalselt ka ei tee nalja) on käinud autokoolis kokku juba neli korda ja pole ikka jõudnud lõpetamiseni. Ma ei teagi miks tal see kool esimesel korral pooleli jäi aga ma tean, et teisel ja kolmandal korral ei sobinud talle autokool või mõni selle õpetaja. Iga kord aga on ta käinud välja mingisuguse summa, mida ta enam kunagi tagasi ei saa. Võtnud sõidutunde ja läbinud teooria. Selle aja peale teaksin ma seda vist juba unepealt ja endal oleks ka täielik siiber seal koolis käimisest. Ma olen talle muidugi öelnud, et see on juba absurd ja ta ise ka päris hästi ei saa aru, kuidas tal neid koolis käimisi nii palju on, aga no on. Kuna ta järjepidevalt ikka edasi üritab ja nüüd neljandat korda seal koolis on, siis on lootus, et ta selle lõpuks ka ära teeb. Tore oleks, kui ta muidugi nüüd ARKi toppama ei jää. 😀

Siis on mul vist isegi kaks tuttavat, kes mõlemad on autokooli küll lõpetanud aga pole pabereid ARK’i sisse viinud. Kui küsida miks? Siis ausalt, ma ei tea. Aga vastus on enamasti midagi sellist, et esialgu ma ei jõudnud minna ja siis läks kuu mööda ja siis mul läks meelest ja siis kuidagi oli liiga hilja ja mõtlesin, et teen hiljem ja siis ma ei viinudki neid pabereid sisse ja siis oli liiga hilja ja nüüd ma ei tea, ma vist pean uuesti autokooli tegema, võibolla ei pea, pole uurinud aga väga ei viitsi uurida ka ja ega ma uuesti ei viitsiks minna jne. Oot… Misasssja?

say what

Maksid suure raha kooli ära. Ma saan aru, et sa ikka viid paberid vähemalt ARKi sisse ja võibolla sul mõne eksami juures asi lonkab natukene aga päris kohe nii, et unustasin paberid sisse viia? Ja kui unustasid korra, siis ei vii neid kunagi??? Aga no inimesed on erinevad… Mõnel ununeb koolikott kooli minnes koju, mõni unustab kana ahju ja paneb korteri põlema, mõni unustab ARKi paberid sisse viia. 😛

Ja siis on mul veel umbes kolm tuttavat, kes on teinud ARKis juba mõne eksami ära, saanud mõne läbi, kukkunud mõne läbi aga mingil hetkel ja millegi pärast pole peale teooria enam sõitu ära teinud ja nii ongi see ARKi teekond pooleli jäänud. Okei… Igasugu asju juhtub ja elu tuleb sinu teele ette, sest tal on sinuga muu plaan. Seega sa lähed ju ikka ühel hetkel tagasi või sinu peas mõlgub vähemalt see plaan, et ühel hetkel sa teed need viimased eksamid ka ära? Tunned ennast natukene pahasti, et asi pooleli jäi? Noup?. Mitte kõik ei mõtle nii. Minu pisikene minimina haarab oma peast kinni… Nagu misasssja???

say what

Vot need viimased inimesed… Neid on mul kõige raskem mõista ja ma tean kahte sellist inimest. Kuigi taaskord nagu ma ütlen, siis igaühele oma. Aga kui sa oled juba teinud läbi autokooli ja läinud ARKi ja teinud ära teooriaeksami ja siis sul on jäänud ainult üks samm veel ja sinu mõte on edasi, et oi, praegu polnud aega, ma siis üldse ei teegi seda eksamit!? Kunagi? Võibolla kümne aasta pärast mõtled sellele uuesti… Vms. For real?

Samamoodi on minu jaoks natukene imelik mõelda, et kas ma nüüd ostan enda kaamera asemele ühe parema klõbistamise aparaadi või teen need load ära? Mis küsimus see üldse on? Kui need kaks asja on ühel pulgal, siis reaalselt milles on küsimus? Jah, kaamera on selline quick fix ehk siis kohe käes ja võid näppima hakata aga siiski… Juhiluba on ju justkui investeering enda tulevikku. Ja minu meelest kui sul vähegi võimalik on, siis võiks ju kohe ette mõelda, et siis kui sul on täiskohaga töö ja võibolla mõni lapski, siis on sul hulga raskem need load lõpuks ära teha. Sellest me üldse ei räägigi, kui palju kergem sul oleks, kui saaksid nt endale ühel hetkel auto soetada ja kui siis vaja last kuskile viia, siis ei tassi sa kõike bussis kaasa või ei looda abikaasa/elukaaslase peale, et see sulle järgi tuleks ja teid sõidutaks. Kui palju mugavam su elu siis oleks? Kas see kaamera praegu kaaluks üles selle mugavama elu? Mina ei usus. Ja no kui kaalub, siis well… whatever! Ausalt! 😀

Kuidas teiega lood on? Millal ja kuidas juhiload saite? Või olete järsku mõni nendest inimestest, kes palju raha autokooli ära maksnud aga pole lube veel saanud? Miks nii läks või miks lubade tegemine pooleli jäi? Mõtlete kunagi ära teha või pole väga vahet? Mind tegelikult päris tõsiselt huvitab. Eriti, kui leiduks veel just neid, kes tunnevad, et autokool või ARK jäi küll pooleli aga tegelikult ei tahagi neid lubasid nii väga. Miks? 😛

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...