Rubriigiarhiiv: My writings / Minu kirjutised

Lasteaiast klanni liikmeks

Teate… Paistab, et sellist tõelist tulihingelist olen-südamest-pühendunud-oma-klannile grupiliiget minust ikka ei saa. See tuleb vist sellest, et enamasti viskab mul selline tõsine grupisisene hierarhia lihtsalt kopa ette ja ma otsustan oma närve kulutada pigem millelegi muule, kui seda on pidev rollimäng ja positsioonivõitlus. Ei, asi pole selles nagu peaksin ma end teistest paremaks, oleksin üks omaettehoidev raamatukoi, kes veedab kõik vabad tunnid mõnes teaduslikus raamatus tuhnides, või vanatädi, kelle sõpruskonna moodustavad kümme halli kassi ja voodi all elav tarakan. Ei, vastupidi… Olen täiesti tavaline inimene, kes elab arvestatavat seltskonnaelu ning omab piisaval määral sõpru ja tuttavaid. Sellegipoolest, nagu juba öeldud, olen veendunud, et tulihingelist grupiliiget minust ikka ei saa.

Kuigi põnnimaailmas muidugi keegi sellest aru ei saa, tekivad grupid juba ka lasteaias. Seal jagunetakse eelduste kohaselt lihtsalt kaheks klanniks (poisid ja tüdrukud), mille etteotsa satuvad nö „kõige lahedamad ja vanemad lapsed“ kes tänu vanusele teistest targemad on, oma teadmisi jagavad ning kellelt ülejäänud saavad keerulisi maailma asju õppida, nagu see, et kui hoida leiba kleiditaskus kolm päeva, läheb see kõvaks. Uskuge mind, ma tean. Liidri kohale võivad muidugi pretendeerida ka lapsed, kes toovad kodust kaasa kõige vingemaid mänguasju, keelatud emme ja issi nänni või muud pahna, kuid see on juba teine ja natukene keerulisem teema.
Kuidas sa põnnimaailmas liidri ära tunned? Väga lihtsalt. See on just see laps, kes võidab kaardimängus ka siis, kui tema kaardid on halvemad kui kõigil teistel, kes lõhub ära vaasi kuid suudab kaaslast veenda tegu omaks võtma, ning kui ta küsib kes soovib tema nukud kappi viia, näeb ta kätemerd, kelle hulgast tal on seejärel võimalik vääriline isik valida.

Nüüd kui tibud ise oma teguviisi päris täpselt ei mõista, siis kooliikka jõudes muutuvad asjad natukene ja võib juhtuda, et leiad end just järgnevalt kirjeldatud olukorra keskelt. Esimestes klassides võid sa küll kohata erinevaid mix’e kuid mida aeg edasi, seda rohkem kujunevad välja need juhid, kes seisavad oma vastasutatud gruppide eesotsa ja need kellest saavad lihtsalt liidrite ideede kummardajad, olgu selleks ideeks kasvõi väljaheidete söömine. (Ilma naljata – tõestisündinud lugu! Jumal tänatud, et asi rääkimisest kaugemale ei läinud.) Ikka selleks, et see tore grupikene koos püsiks.

See on see klann, kelle hulka sulandumine ei ole enam kergemate killast ning kes võivad järgida selliseid veidraid põhimõtteid nagu „meie kõikide nimi algab K tähega või moodustab mõne sõna“, „grupis saab olla ainult neli inimest“, „sa pead meie sõpruse välja teenima“ ning „oma lojaalsust tuleb pidevalt tõestada“.
Nüüd, kui grupisisese hierarhia edendamise põhimõte lubab aegade jooksul loobuda asjaolust, et kõikide nimi peab algama K tähega, moodustama sõna või, et grupp ei tohi kasvada suuremaks, kui neli inimest, siis sõpruse väljateenimine ja lojaalsuse tõestamine jäävad igavesti püsima.

Näiteks. Mida vähem olulisem isik sa grupis oled, seda rohkem peab sul olema indu end igale poole kohale vedada ning alati olemas olla. Kolmele/neljale järjestikkusele üritusele mitteilmumine näitab lojaalsuse puudumist ning on karistatav edaspidiste kutsete tühistamisega. Kui seejärel väljaheidetu ise ühendust ei võta ja klanniliikmete tähelepanu ei otsi, paigutatakse heidik lihtsalt kausta „unustatud ja ebamäärane“. Ja sealt on juba märksa raskem välja ronida.
Teiste liikmete gruppi toomine on lubatud ainult isikutel, kes on piisavalt mõjuvõimsad, et oma jõuväli ka kellelegi teisele nihutada ning seejärel on nende isikute enese asi oma lojaalsust klannile tõestada. Mida „ägedam“ (sarnasem nende endiga) sa oled, seda kiiremini sind vastu võetakse. Samuti on oluline riietumisoskus ja huvid, mis peaks võimalikult sarnanema liidri või liidrite omaga, et tulemust kiiremini saavutada. Ka komplimendioskus tuleb vanemas eas aina rohkem kasuks. Mida rohkem sa oma lojaalsust tõestad, seda rohkem klõpsitakse sinust üritustel pilte ja seda rohkem saad sa olla tähelepanu keskpunktis. Muidugi võib selline kindel struktuur ka aja jooksul natukene lõtvuda, kuid sellised teatud põhimõtted jäävad sellises grupis endiselt alles.

Just kõige selle pärast ei saa minust tõenäoliselt kunagi tulihingelist meie-oleme-kõige-ägedamad suhtumisega grupiliiget, sest selline hierarhiline struktuur tegelikult lihtsalt ei sobi minuga. Ja see ei tähenda sugugi seda, et ma oma sõprade seltskonda muidu ei naudiks vaid lihtsalt seda, et minu arust ei väljenda selline grupisisene struktuur just kõige toredamat sõprust kõigi liikmete jaoks. Eriti kuna vajadusel klatšitakse, reedetakse ning heidetakse välja igaüks, kes on midagi teistmoodi teinud või julgenud tugevamalt sellise jama kohta arvamust avaldada. Nii kurb kui see ka ei oleks. Mis ometi juhtuks, kui keegi teine mõistaks samuti olukorda ja sooviks, et kõik oleksid võrdsed?
Ja kui sa nüüd mõtled, et tegelikult ei ole asjad ju päris nii karmid ja tõsised, siis ilmselt oled sa üks nendest liidritest või juhtidest, kellele on rohkem lubatud, kui seda on teistele liikmetele selles grupis. Mõtle selle peale!

Kuldvillak: Kes või mis on vingats?

Just Vingatsid on minu viimase aja „Get-over-it!“ inimesed, kes seletamatutel põhjustel on juhtumisi kõik ühe puuga pähe saanud. Ma mõtlen, et need on need konkreetsed EMOtional kalduvustega kodanikud, kes vaevlevad mul-on-kõik-nii-halvasti (-aga-ma-ei-võta-ikka-selle-parandamiseks-midagi-ette) dilemmade käes ning on oma lälinaga saavutanud parimal juhul selle, et sa hoiad neist suure kaarega eemale või lülitud koheselt mhmh-režiimile ja sulgud enese mõtete mulli. Vingats on just see inimene sinu kõrval, kellel alati on midagi ütlemist elu kvaliteedi ja kõige muu kohta, mis teda vähimalgi määral puudutab.

Mingil põhjusel aga on Vingatsi probleemideks just sellised asjad, mille ta 1) ise enesele kaela on tõmmanud, 2) on sellega juba aastaid elanud või 3) saanud mõne sellise lihtsa tõe (mida ta muidugi tegelikult alati teadnud on) osaliseks, nagu see, et vee ja õli segamine ei osutu võimalikuks kuitahes palju sa üritad. Muidugi on neid probleeme kõvasti rohkem, justkui vihmausse pärast sadu, ja Vingats pöörab tähelepanu kõigele, kuid mõned lemmikteemad jäävad siiski alati püsima.

Tüüpilises variandis nr 1 on Vingats kogunud endale kohustusi, mida ta kellegi teise kanda ei soovi anda, kuid nende üle virisemist ka järele ei jäta. Küll on aega vähe ja elu muidu raske, ei jõua kõike korralikult teha ja selle pärast läheb töö halvasti ja tulemused on kehvad. Küll palutakse talt nii palju teeneid, et kõike ei jõua ära teha aga keelduda ta ei oska ning muidugi soovib ta vahel midagi selgeks õppida ja ära teha, aga kui see liiga raskeks osutub, siis saab selle raskuse vähendamine võrduda ainult oma kibestumise väljendamisega teistele virisemise teel. Vingatsi dilemma seisneb selles, et erinevad tähtsad kohustused teevad temast „kõva mehe“ ja kuigi ta on antud olukorra enesele ise kaela tõmmanud, ei ole ju tema süüdi selles kui midagi plaanipäraselt ei lähe (teised on probleemiks) ning miks peaks ta siis oma mainestaatust vähendama selle arvelt, et laseb kellelgi teisel mõnikord võtta kanda kohustusi, mis lubaksid sellega teistel temaga konkureerida.

Siia alla käivad muidugi Vingatsi töökohaga seotud probleemid nagu ülemuse soovitud ettekanne, mille Vingats meeleldi soovis ise ära teha, kuid leidis selle siis liialt raske olevat, mõni kursus, kuhu ta ennast ülepeakaela registreeris ja nüüd ei jõua sellega korralikult tegeleda, aga ära ka ei tule (Vingats ei ole ometi allaandja iseloomuga!) ja muidugi kõik talle ebameeldivad tuttavad, kelle sõbrastaatuses hoidmine võib kunagi hiljem kasulikuks osutuda, mistõttu peab küll nendega tugevalt kontakti hoidma, „Oh sa oled nii äge ja tore!“ suhtumist arendama, kuid hiljem saab selle üle siiski kusagil nurga taga teistele viriseda.

Teise variandi puhul on Vingatsil eluaeg olnud probleem mõne aspektiga oma elus. On selleks sugulased, kehakaal, lärmavad naabrid, rahapuudus või midagi muud säärast. Probleemiga tegelemine ja sellest vabanemine või selle leevendamine aga ei tule kõne alla erinevatel põhjustel, mida absoluutselt alati leidub ja nagu kord ja kohus annab alati rohkem välja mõelda. See muidugi annab omakorda võimaluse vinguda väiksema probleemi üle, mis segab vingumist suurema probleemi üle. Tegelik probleemi lahendus aga tõenäoliselt lihtsalt ei paku Vingatsile niivõrd palju rahuldust, kui vingumine mõne aspekti üle oma elus, mida alati võiks parandada, aga mis temast mitteolenevatel põhjustel on jäänud hetkel tegemata.

Tavaliselt aga on need põhjused just sellised, mille ärakorraldamisega Vingats lihtsalt hakkama saaks, kuid nimelt ühel või teisel põhjusel seda lihtsalt teha ei ole tahtnud. On ju meeldiv näidata kõigile, kui vilets ja raske on sinu elu, kuid kuidas sa ikkagi suurepäraselt sellega toime tuled. Siia alla käivad kehakaal, mille alandamine seisab selle taga, et sul ei ole uusi ja uhkeid spordiriideid, lärmavad naabrid, kes isegi ei tea, et nad üle pingutavad, kuna Vingats on viisakas ja ei taha neile seda ise öelda ning raha, mis on puudu millegi tähtsa jaoks (nagu oma elamine, vajalik kodutehnika või laste riided ja õpingud) on tegelikult varasemalt kadunud Vingatsi reisikuludesse, sest kogu sellest suurest jamast oli tal tõsine stress ja seda pidi koheselt maandama. Muidugi sai ta ka super allahindluse!

Kolmanda variandi puhul avastab Vingats oma elus midagi, mis enne välja ei paistnud või mis täiesti ootamatult nüüd on välja tulnud. Tegelikult on Vingats sellisest võimalusest, et midagi võib juhtuda ja valesti minna, alati teadnud, kuid jätnud kasutamata vajalikud meetmed selle ära hoidmiseks, sest kus ei ole probleemi, seal seda ei ole ja enese liigne koormamine millegagi, mis hiljem võib osutuda probleemiks on välistatud, sest Vingatsil on niigi raske elu ja tal ei ole vaja tegeleda millegagi, mida veel olemas ei ole. Just see kolmas variant on kõige potentsiaalsemal juhul saamas variandiks number kaks, millega Vingats kavatseb edasi elama hakata, seda lahendamata (või tehes seda viimasel minutil) ning püüdes selle raskust pidevalt vingumisega vähendada.

Ja siia alla käivad seega muidugi kõik variandis number 2 toodud näited, mis võivad olla kas alles ilmnenud või mida Vingats on alati teadnud, ning lisaks sellele ka paljud väikesed asjad nagu see, et Vingats on oodanud mingit vastust kusagilt kohast, kus ta seda palunud on ja jääbki ootama, sest on ebaviisakas uuesti küsida ja teisele meelde tuletada, et ta on midagi unustanud. Tuletagu ise meelde enda jamad, Vingatsil on taaskord niigi raske elu ilma selletagi, et ta peaks teistele nende kohustusi meelde tuletama.

Ja katsu sa ainult Vingatsile tõtt öelda ja väita, et oleks aeg midagi ette võtta, lõpetada uisapäisa otsuste vastuvõtmine, vingumine asjade üle, mida ta ise on endale kanda võtnud ja lõpuks üle saada sellest mul-on-kõik-nii-halvasti kompleksist, sest tulemuseks saab olla vaid see, et sinus ei ole piisavalt head ja toetavat sõpra ning sinu nõuandest ei ole mingit kasu. Vot, kui sa sooviksid ise ettekande ära teha ja selle tema nimel esitada, maksta kinni tema uued trennirõivad ja muu varustuse ning saata sellele inimesele anonüümse kirja, kes oli midagi unustanud, vot siis oleks sinust tegelikult abi ka. Vingatsil on niigi raske ilma selletagi, et sina tema kallal vinguks!

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...