Rubriigiarhiiv: Vacation / Puhkus

Oi mulle meeldib maal olla…

Olen nüüd jõudnud mõned päevad maal oma armsa vanaema juures veeta. Homme sõidan ma hommikul juba tagasi Tallinna poole ning selle nädala lõpuks tulen siia ka isale järele, et siis juba koos tagasi Tallinna minna. Kuigi minu vanaema maja ei ole selline tüüpiline “vanaema” maja, siis meeldib mulle siin ikkagi. Ei saa nagu arugi kui juba on viis päeva möödunud ja teha pole nagu õieti jõudnud midagi. Nii rahulik ja hea on lihtsalt mõnikord niisama olla. Suvel paned aeda teki maha ja loed rahus mõnda head raamatut. Imeline!

Muidugi on minu vanaemal kõik sellised armsad vanaema tunnused mille üle palju naljatletakse. Näiteks võin ma olla ennast just kurguni täis söönud aga vanaema arvab ikka, et mulle mahub veel. Nii ta siis küsibki järgi ja eitava vastuse puhul läheb nokerdab omaette edasi. Mida ta siis teeb? Ta koorib mulle köögis ikkagi õuna ja lõikab selle veel sektoriteks ka. Siis toob ta selle kausi minu juurde näiteks kui ma rahus telerit vaatan ja paneb lauale. Tema argument on, et “Ega sa ei peagi võtma, ma lihtsalt vaata panen need siia niiiiiiisama olema. Ei sa ei pea võtma kui sa ei taha!” 😀

Või siis üritab vanaema mõnikord mulle mõned eurod pihku suruda kui ma lahkun, sest noh lapselapsele ikka peab andma, et laps saaks kommi osta. Vahepeal tuleb ta niisama ja surub mulle kommi pihku, sest iga inimene peaks päevas kaks kommi ära sööma. Veel kipub ta ostma mulle suurtes kogustes villaseid sokke talvel ja annab alati oma suurepärased kotletid koju kaasa, et me seal Tallinnas ka nälga ei jääks. Moosist ja meest ma ei hakka üldse rääkimagi.

Muidugi on igal vanaemal või tema elamises ka need tüüpilised vanaema asjad… Just sellised mis teevad kodu tema omaks. Mõni vanaema kogub igasugu asju mille üle sa saad palju muiata, et milleks see nüüd siis vajalik on. Minu vanaema (vähemalt minu arust) niipalju midagi pöörast ei kogu. Küll aga on tal alati tagavaras umbes miljon purgikaant ja pudelikorki või muud sellist kraami mida sul tavaliselt endal kodus kunagi reservis ei ole. Sest noh… Mis see vanaema töö ikka on kui sööta ja varuda eluks vajalikke asju.

Aga ilma rohkema jututa siis mõtlesingi siin olleks ka teile mõned pildid klõpsida. Kuna mulle meeldivadki just detailid, siis on pildid ka sellised. Päris maja vist teile tutvustada ei ole mõtet. 🙂 Muidugi jäi peale ka meie (natukene karvane ja juuksurit ootav) šoti terjer Brackla, kes muide saab suvel juba 13 aga on endiselt väga lustlik ja rõõmsameelne.

kevad 1

kevad 4

kevad 5

kevad 7

kevad 3

kevad 6

kevad 2Loodan, et pildid meeldisid! Need viimased kaks on muide pildiraamid. Suurepärane idee ka endale kodus meisterdamiseks! 🙂

Kas teie vanaemad käituvad samamoodi või ei soovi nad teid päris paksuks sööta? Leidub üldse selliseid kusagil? Mis teile maal olemise juures kõige rohkem meeldib… Kas üldine tunne või samamoodi need pisikesed detailid?

 

Puhkuse lõpp ja intervjuu EKAs!

Täna siis ongi minu puhkuse viimane päev. Kaks nädalat on möödunud justkui lennates ja õiget puhkust nagu polegi olnud. Samas ootan ma juba täitsa põnevusega tööpostile naasmist. Kuigi varajane ärkamine pole just minu rida, siis rutiini tagasi langedes saab sellestki üle 🙂

Mis siis aga selle kahe nädala jooksul juhtunud on, et polegi nagu õiget puhkust olnud?
Nooooo… enamik teist juba teab, et alustan sügisel õpinguid EKA moestilistika erialal (jeee!) ja just see ongi nõudnud lõviosa minu puhkusest. Portfoolio ettevalmistamine nimelt!

Kuna ma ei ole tulnud mõnest kunstiklassist või käinud rohketes disainiringides, kus voolida, joonistada või muu käsitööga tegeleda, olid minu kodus ainsateks töödeks lasteaias maalitud pildikesed, mille ema kunagi kausta kõrvale oli pannud ja stilistika, mille tegin ajakirjale MOOD. Natukene mõeldes – ilmselgelt ei lähe üks normaalne isik EKA sisseastumisvestlusele töödega, mis on tehtud lasteaias. Seega pidin kõik mõtted ühe nädalaga ellu viima ja kokku köitma.

Siinkohal tänan Karinat, kes aitas mul ideid ringi loopida ja muidugi Laurit, kes meid ringi sõidutas, kui me tahtsime jubeda vihmase ilmaga kunstitarvete poodi minna.

Aga nii ma siis veetsin oma esimese nädala puhkusest. Hommikust õhtuni meisterdades ja püüdes kõike õigeks ajaks valmis saada. Mõned pildid ka protsessist…

Super aitäh ka Marele, kes oma vabast ajast minu disainitud riietele modelliks tuli. Temaga koos tehtud pildid ja nö kaadritaguse edastan ma aga näiteks järgmises postituses, kuna enamik neid pilte on Williami arvutis.

Ja muidugi aitäh Williamile, kes lasi mul enda toast suurepärase disainimis/sodi-igal-pool toa teha!

Ilmselgelt elasin ma selles voodis terve nädala…

Heaküll… Vahepeal ma koristasin ka… (Khmkhm – korra!)

Ja nii see portfoolio valmis saigi!

Suure töö tulemus, nagu teada, oli siis see, et sain ligi kolm tundi peale vestlust kirja, mis ütles, et olen vastu võetud moestilistika erialale. (Veelkord jee!)

Teise nädala aga sõitsin päevaks Tartusse, et vanaema ja Braksut külastada, pidasin muidugi ka sünnipäeva ja sain koguni kaks täiesti vaba päeva (kaasaarvatud tänane), et niisama vedeleda. Tundub, et sellest vabast ajast mulle piisab, sest käed sügelevad juba actioni järele ja mõte muudkui töötab, et mida uut ja huvitavat nüüd ellu viia.

PS! Kiigake kindlasti ka Movie of the Month rubriiki, sest täna kirjutasin teisest filmist, mida kindlasti peaks nägema!

Jätka lugemist

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...