Rubriigiarhiiv: Weird stuff / Imelikud juhtumised

Milliste otsingusõnadega minu blogisse jõutakse? Vol.3

Ma ise ka ei usu, kui palju ägedaid otsingusõnu mulle vahepeal siia blogisse on kogunenud, aga ma ikka visalt muudkui copyn nad ümber ja salvestan. Ja siinkohal ma ei räägi sellest, et keegi on guugeldanud minu nime või minu tegemisi või mis iganes muud sellist. Ma räägin nendest flat out weird stuff asjadest, mida inimesed guugeldavad. Kes soovib lugeda ka esimest ja teist osa, saab seda teha siit ja siit.

Lets do this!

tumblr_inline_n0i21ho15g1qd204w

1) milline mahla jäätis vorm on hea – Kas jäätis või vorm? Selline, mida saab poest osta? Neid vorme reaalselt ei ole väga palju erinevaid, seega võid sa kohe alla anda ja minna Prismasse ja osta selle, mis sulle ette jääb. Minu kasutust sellistele võid leida siit. Ja sa võid tegelikult osta ka selliseid liivavorme nagu meritähekesed ja kuud ja värgid ja üritada nendega midagi kokku plötserdada. Aga make sure, kui sa seda teed, et sa ikka mulle ka teada annad. Ma tunnen, et ma olen emotsionaalselt seotud nüüd!

2) pillasin vanemate tahvelarvuti maha – No see on nüüd küll jamasti. Aga ma eeldan, et kui sa veel endiselt oled netis seda guugeldamas, siis ei võtnud nad sinult arvuti kasutamisõigust ära ja kõik on ikka korras. Ära muretse ma saan sinust aru. Ma tean, et arvuti on elu.

3) kui ma olin väike siis ma unistasin – Ma arvan, et sa pole ainukene. Või siis nüüd oled sa suur ja enam ei unista, sest suureks saamine võtab kõik unistused ära ja siis tuleb hakata ise arveid maksma ja sa saad aru, et riided ei pesegi ja voldigi ennast ise ja üldse üks jamps, et vahel tuleb harjaga põrandat ka pühkida ja värki. Millest on muidugi kahju. Aga mina ikka unistan mõnikord (noh, et ma ei peaks nõusid pesema). Ja siis ma mõtlen välja kuidas oma unistused teoks teha ja nii ongi. 🙂 Sellele nõude pesemisele on tegelikult hea kiire lahendus. Just don’t do it today.

tumblr_inline_n09tjwgAut1rf2m46

So maybe you should just go ahead and wash those dishes!

4) vähendada punastest tellistest maja – Ma ei ole päris kindel, et maju saab vähendada… Seda enam veel punastest tellistest maju. Või siis maja. Kui sa aga oled leidnud mingi magic viisi, siis anna sellest teistelegi teada, eks? Et nad ette vaataksid või midagi, kui sa ükskord maju vähendama hakkad.

5) asi mis teeb iga asja kõlariks – Ma tahaks ka teada, mis asi see selline on mis nt jäätisest kõlari teeb. Või pildiraamist. Või raamatust. Või aiatraktorist. Või elevandist. Mis asi see on? Bwaaah, tegelt ma olen kogu aeg seda teadnud, mul lihtsalt praegu ei meenu see nimetus vaata. Ma ausalt ka muidu ütleks, sest ma pole üldse informatsiooniga kitsi. Mul lihtsalt ei tule meelde mis asi see oli.

6) enne kui otsustad on vaja hästi mõeldaTrue dat! Nt kui sa otsustad kahandada punastest tellistest maja ilma mõtlemata ära, siis võib midagi väga jamasti minna. Mina nt elan ühes punastest tellistest majas ja jõle jama oleks, kui sa mind ära vähendaksid.

tumblr_inline_mkwyx387lE1qz4rgp

7) sa ei mõista mida sa teinud oled – Google. Mida sa teinud oled? Tõsiselt. Mida sa tegid?

8) mida oppida, et töötada kontoris – Suht kõike? Majandust? Juurat? Käpiknukkude valmistamist? Koristajaks? Oota… Mis tööd sa täpselt seal kontoris teha tahaksid? Ahhaaa… Kontoritööd. Seeeelge. Ma ei tea kahjuks ühtegi eriala, mis spetsialiseeruks kontoritööle. 🙁

9) tark naine ei alusta seksuaalelu enne, kui ta pole kindel Wise crowd around here today!

V5nGuAy

10) kui kiiresti kasutate küünelaki lõpuni – Finally midagi, millele ma oskan vastata. *suur trummipõrin* *pampararampampampaaaa…* Mitte kunagi! Keegi ei kasuta kunagi küünelakki lõpuni, sest lõpp lendab alati niisama prügikasti ja seda heal juhul siis, kui selle lõpuni mingi ime läbi ka jõutud on. 😉

“Köhi kommid lagedale tädike või paneme sulle pommi alla!”

Täna on Halloween…

Kuigi ma ise ei ole just eriline Halloweeni fänn, ei pane ma muidugi inimestele pahaks, kui neile see nö püha meeldib ning nad soovivad seda tähistada. Muidugi on see tore võimalus jälle tuttavate/sõpradega kokku saada, võibolla pidutseda, võibolla lihtsalt natukene lolli mängida ja kokkuvõttes lihtsalt südamerahus kommi mugida. Halloweeniga meenub mulle aga alati esimese asjana üks lugu lapsepõlvest. Sellel hetkel oli see küll kohutav trauma aga tagantjärele mõeldes kihistan ma muidugi pihku natukene naerda ka.

Olime siis vist kusagil 5ndas 6ndas klassis (täpselt nagu ei tea ja pead ka ei anna, et kus kohas me sellel kooliredelil siis olime; see ei olegi oluline, noored olime). Sõbranna juures toimus iga aasta selline pisike oleng, kus lapsed said kostüümides kohale tulla. Mängiti mänge, söödi, joodi ja kõike muud sellist, mida lapsed ühel peol ikka teevad. Peitust mängisime ka, seda ma mäletan. Aga kaua sa ikka ühes korteris peitust mängid mitme lapsega. Ühel hetkel on kõik kohad juba läbi peidetud.

tumblr_inline_mrmbywXmF41qz4rgp

Kuna aga oli Halloween, siis tekkis meil koos sõbrannaga jube tahtmine minna trepikojast ikka kommi küsima. Keegi teine meiega kaasa tulla ei soovinud. Liiga piinlik vist, I guess. Eestis ju sellist kommet väga ei ole. No see selleks. Me olime noored, me tahtsime kommi, seega me läksime. Kaasa võtsime muidugi suure musta prügikoti, et ikka korralikult kommi ka sisse mahuks. Tagasi minnes jagame siis teistele ka lahkesti oma sõjasaaki.

Jamaks läks asi trepikojas, kui me lõpuks üksi jäime. Kumbki meist ei julgenud kellegi uksele koputada või kella lasta. Õigupoolest ei teadnud mina sedagi, mis sorti inimesed selles trepikojas elavad. Peale kümmet kiiret mõtteminutit jooksime tagasi tuppa silti meisterdama. Suurepärane idee ju? Paneme lihtsalt koti ukse taha, laseme kella, jookseme minema ning inimesed panevad koti ise kommi täis. Meie saame endiselt nänni. 😀

“Aga mida me sildile kirjutame?” mõtlesime me sõbrantsidega koos. “Trick or treat?” pakkus keegi välja. Aga siin Eestis ei saa ju kindel olla, et inglise keelt nii vabalt kasutatakse. See oli lisaks veel üle hümne aasta tagune aeg mingis lasnamäe paraadnas. Seega eestikeelne vaste sellest sobiks järsku paremini… “Komm või pomm?” kirjutasime me lõpuks paberile ja olime uhked. Sõbranna joonistas veel ilusa kommi ja ilusa pommi pildi sinna juurde ka, juhuks kui inimesed venelased on ja aru ei saa. Uhke värk. “See plaan läheb kindlasti läbi,” mõtlesime me üheskoos ja kujutasime juba ette, kuidas õhtu lõpuks meil kott kommi täis on ilma, et me oleksime kellelegi pidanud üldse otsa vaatama.

Tagasi trepikojas valisime me siis hoolega kõige ilsamat ust. Sest kõige ilusama uksega korteris on kindlasti kõige paremad kommid. 😀 Sõbranna elas ise kuuendal korrusel aga meie valituks sai üks korter seitsmendal. Laotasime enda prügikoti sinna lahtiselt maha, panime sildi peale, lasime kella ja jooksime ise kaheksandale korrusele peitu. Ootasime…

Ja siis see hetk saabus. Üks vene vanatädikene tuli uksest välja ja nägi seda musta prügikotti maas vedelemas koos ähvardusega. Pomises midagi vene keeles. Ilmselt polnud sellel tädil halli aimugi mis asi see 31’ne oktoober üldse on. Tema nägi enda ees kotti, mis ütles umbes midagi sarnast, et köhi kommid lagedale tädike või muidu paneme sulle pommi alla! Millist muud moodi peaks välja nägema üks suur must prügikott, millele on joonistatud silt, millele on omakorda joonistatud pomm? 😀 Eriti kui tädi veel paberil olevatest sõnadest ka aru ei saa…

good idea

Kohutav. Tädike lasi naabrite ustel kella ja kutsus nemadki vaatama, mis jama siin trepikojas korraldatakse ja mis ähvardused need sellised on? Meie värisesime koos kaheksandal korrusel ja lootsime, et keegi meid ei leia. Naabrid vajutasid muidugi ka lifti nuppu ja kutsusid lifti enda korrusele. Meie olime selleks ajaks muidugi kabuhirmus. Sest nii nad seal seisid ja arutasid, kas peaks järsku politsei kohale kutsuma…

piu

Busteeeed! Ütlen ausalt, ma polnud ikka tükk aega nii palju midagi kartnud, kui meie avastamist. Ka ei saanud me tagasi sõbranna poole lihtsalt ära lipsata, sest ähvardatav korter jäi ju teepeale ette. Lifti ei saanud kutsuda, et sellest korrusest mööda sõita, sest selle võtsid nad käest ning nii me siis kallistasime seal kabuhirmus teineteist. Kaalusime varianti neist mööda joosta, lift siiski kutsuda, eluks ajaks sinna trepikotta jääda või teab mida veel.

Kui keegi muidugi lootis, et tädi politsei kutsus, siis seda õnneks ei juhtunud. Peale paarikümmet minutit läksid inimesed kodudesse ära ja jätsid meie koti puutumata. Suurest õnnest jooksime me tagasi sõbranna poole ja naersime pisarad silma enda napi pääsemise üle. Aga siiamaani ma meenutan seda ja mõtlen, kui hirmunud ma seal üleval korrusel olin. Rohkem ei julgenud ma sellist nalja enam teha. 😀

Kuidas teiega on? Olete tähistanud Halloweeni? Käinud inimeste uste taga kommi küsimas? Või ähvardanud neid pommiga, kui kommi juhuslikult majapidamises ei leidu? Või ähvardanud väikseid vanainimesi, kes Halloweenist tuhkagi ei tea, niisama pommiga? Rääkige enda lugusid! 😀

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...